Avaleht

Uudised


Ajalugu

Artiklid

Deklaratsioon

Ettekanded

Kalendaarium

Liikmete nimekiri

Lingid

Näitused

Pildialbum

Projektid

Põhikiri

Tegevusaruanded

Trükised



Loendur:
        

UUS!
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2016. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2015. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2014. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2013. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2012. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2011. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2010. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2009. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2008. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2007. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2006. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2005. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2004. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2003. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2002. aasta tegevuse ülevaade



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2012 majandusaasta aruanne

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2011 majandusaasta aruanne

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2010 majandusaasta aruanne



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2016. aasta tegevuse ülevaade

Mittetulundusühingu tegevus 2016. aasta jooksul kulges juhatuse poolt koostatud ja üldkoosolekul kinnitatud kalenderplaani alusel. Ürituste plaan on avalikkusele nähtav kodulehel. Tegevuse kavandamisel jälgiti ühingu põhikirjalisi eesmärke ja juhatuse koostatud eelarveprojekti. Riigieelarvelise toetusega kaeti MTÜ kulud peamiselt tegevjuhi töötasudeks, riigimaksudeks, ruumide rendiks ja sisulise tegevusega seotud väljamakseteks. Lisaks kasutati tegevuskulude katteks 2015. a jääki raamatumüügist, liikmemakse ja annetusi.
2016. a jooksul peeti üks üldkoosolek ja 7 juhatuse koosolekut. Üldkoosolekul võeti vastu otsus sularahakorjanduse alustamiseks Konstantin Pätsi mälestusmärgi rajamiseks Tallinna, samuti korrigeeriti MTÜ põhikirja ja viidi vastavusse mittetulundusühingute seadusega. President Pätsi mälestusmärgi asjus esitati MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja 6 toetava organisatsiooni (Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Lipu Selts, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, SA Jaan Poska Mälestusfond ja korporatsioon Fraternitas Estica) nimel kirjalik pöördumine Riigikogu juhatuse poole 18. jaanuaril 2016. Riigikogu juhatus andis oma kantseleile korralduse alustada vastavat menetlust. 9. augustil valisid nimetatud organisatsioonide juhid Trivimi Velliste esindama neid Riigikogu juhatuse ja kantselei juhatajaga läbirääkimistel ning organiseerimistöö korraldamisel. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum avas SEB Pangas mälestusmärgi rahastamiseks erikonto, millele oli 31. detsembriks laekunud annetusi üle 10 000 euro. T. Velliste juhtimisel on läbi viidud 3 arutluskoosolekut, millest võtsid osa skulptorid, ajaloolased, nimekad kultuuritegelased ja arvamusliidrid. Selgelt pooldatakse ettepanekut Pätsile pühendatud mälestusmärk paigutada Toompeale Kuberneri aeda riigi 100 aasta juubeliks. 2017. a jätkub ettevalmistus konkursi korraldamiseks ja koostöö Riigikogu juhatuse ning kantselei vastava komisjoniga. Samal ajal jätkub ülemaaline korjandus. Kirjalikult on oma toetust K. Pätsi mälestusmärgi rajamiseks avaldanud ka Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu ja Helsingi ülikooli Savo osakond.
Aasta suursündmuseks kujunes jaanuaris Jaan Poska 150. sünniaastapäeva tähistamine, mis koos SA Jaan Poska Mälestusfondi ja Jõgeva omavalitsusjuhtidega viidi läbi Poska sünnikohas Laiusel mälestustoiminguga ning Kuremaa lossis konverentsiga. Sel puhul korraldas Pätsi Muuseum bussiväljasõidu. Aktiivselt osaleti ka Kadriorus Jaan Poska mälestusmärgi avamisel 24. jaanuaril.
Koostöös Türi vallaga tähistati 22. märtsil Kurla külas ja Kabalas riigivanem August Rei 130. sünniaastapäeva. Osa võttis aukülalisena August Rei tütar Hilja koos tütrega Rootsist. Ka sel puhul korraldati väljasõit bussiga mitmete ühiskondlike seltside kulul. Samal päeval esitles Eesti Post Riigikogu saalis uut A. Rei postmarki ja tervikvara.
17. augustil leidis aset Tõnis Kinti 120. sünniaastapäeva tähistamine koostöös Riigikantselei, Suure-Jaani valla ja maaeluministeeriumiga. Sel korral toimus Metsakalmistul mälestustalitus ja ministeeriumis postmargi esitlus ning konverents. Kohal olid aukülalistena Tõnis Kinti poeg Oole Kint Rootsist ja pojanaine Saima Kint USAst. Konverents oli erakordselt huvitav ja osavõtt rohkearvuline.
5. septembril korraldas Pätsi muuseum koos Riigikantselei protokolliosakonnaga riigivanem Friedrich Akeli 145. sünniaastapäeva mälestustalituse Metsakalmistul sümboolselt tulevase riigivanemate kenotaafi asukohal. Tähtpäevakõne pidas Tivimi Velliste, osalesid Fr. Akeli sugulased Eestist. 6. septembril tähistasime Nikolai Pätsi 145. sünniaastapäeva Nevski kalmistul koos Eesti Apostellik-Õigeusu kiriku sinodi esindaja isa Justinusega, kes pärast hingepalvet tutvustas rahvale restaureeritud Püha Anna ja Simeoni kirikut Ahtri tänaval. MTÜ juhatuse liikmed korrastasid unustusse jäetud hauaplatsi.
Märkimist väärib veel vastupanuvõitluse päeva tähistamine 22. septembril kaunite lippudega ümbritsetud Otto Tiefi hauaplatsil rahvarohke mälestustalitusega, kus esines kõnega viitseadmiral Tarmo Kõuts. Sellele järgnes väljasõit Rakverre, kus toimus linnapea vastuvõtt ja ekskursioon linna peatänaval ning teatrikinos. Kümnes riigivanematele pühendatud piiskoplik mälestusteenistus leidis aset Rakvere kirikus.
Nimetatud suurüritustele lisaks toimusid traditsioonilised tähtpäevalised üritused, nagu 18. jaanuaril president Pätsi surma-aastapäev Metsakalmistul ja 2. veebruaril Tartu rahu aastapäev Jaan Poska haual hingepalvega, 23. veebruaril talitus Metsakalmistul koos välisministeeriumi ja Meestelaulu Seltsiga. Oma lipuga osaleti 9. märtsil Tallinna pommitamise ning 25. märtsi suurküüditamise aastapäevadele pühendatud leinatalitustel koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Memento ja teiste organisatsioonidega. Aprillis ja mais võeti osa muinsuskaitsekuu üritustest ja talgutest. 21. mail süüdati küünlad Metsakalmistul K. Pätsi, K. Koniku ja K. Türnpu haudadel seoses Konstantini päevaga. 4. juunil toetati aktiivselt lipupäeva Toompeal ja 14. juunil leinapäeva Harjumäel. 3. juulil mälestati koos Jaan Tõnissoni Seltsiga Tartus Raadi kalmistul Jaan Tõnissoni. 30. juulil leidis aset Kloostrimetsa talu mälestuspäev Metsakalmistul ja presidendi endises suvetalus Kloostrimetsas. 20. augustil kaunistati presidendikantselei roosiaias Konstantin Pätsi ja Lennart Meri büstid imeilusate lillekimpudega. President Pätsi ümbermatmise aastapäeval 21. oktoobril peeti hingepalvega mälestustalitus Metsakalmistul.19. novembril toimus koos Tallinna Teadlaste Majaga rahvuse teemat käsitlev rahvarohke konverents Toompeal Teaduste Akadeemia majas. Uuel aastal kavandatakse sellele järge.
Teavet avalikest üritustest levitati interneti kaudu ja pressiteatena meediakanalitele. Kõik MTÜ üritused on läbi viidud avalikult, jäädvustatud videofilmidele ja fotokroonikasse. Kodulehele on lisatud kõnesid ja artikleid ning linke. Foto- ja filmiarhiivi kõrval on täienenud raamatukogu ning dokumendiarhiiv. Aasta jooksul on arvele võetud kogu raamatukogu, mida järgneval aastal püütakse selekteerida arhiiv- ja kasutatavaks laenutusraamatukoguks Hüüru mõisas.
Ruume renditakse Hüüru külaseltsilt Hüüru mõisahoones 15 km kaugusel Tallinnast. Remontimata ruumes on elekter ja küte olemas. Samas on ka muuseumihuvilisi vastu võetud ja tutvustatud MTÜ tegevust. Kodanikupäeva tähistati koos Hüüru raamatukogu ja külaseltsiga. Sel puhul leidis aset kontsertetendus ja muuseumitoas sai tutvuda tagasihoidliku päevakohase väljapanekuga. MTÜ asjaajamistöö ja tegelik juhtimine toimub siiski tegevjuhi korteris, kuna transpordiühendus Hüüruga on ebamugav. MTÜ kasutab raamatupidamise teenust bilansi koostamiseks ja kassapidamise kontrollimiseks ning maksete deklareerimiseks. Eelarvelise raha kasutamine on kontrollitav kuludokumentidega.
Aasta lõpul deponeeris MTÜ 6 antiikset mööblieset Riigikantseleile peaministri külalistemaja interjööris kasutamiseks. Restaureerimiskulud kandis Riigikantselei. Hea koostöö tulemusena on kavas 2017. a avada Eesti riigivanemate kenotaaf Metsakalmistul 9 riigivanema mälestuseks, kes puhkavad teadmata hauas.
Enne aastavahetust lahkus meie hulgast üks liige, seega on liikmeid järel 57. Vaatamata kõrgele vanusele ja tervisehädadele on kolmandik liikmeskonnast väga aktiivne ja hoiab meie lippu au sees. 5-liikmeline juhatus tegutseb heas koostöövaimus, juhatuse esimees Trivimi Velliste on ühiskonnas laialt tuntud ja alati oodatud kõnemees. Tegevjuht hoiab pidevalt kontakte paljude koostööpartneritega, genereerib uusi ideid ja püüab neid ka ellu viia.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum on kasutanud riigieelarvelist toetust vastutustundlikult ja ökonoomselt oma põhikirjaliseks tegevuseks. Tulemuseks on positiivne tagasiside ühiskonnast ja huvi kasv MTÜ tegevuse vastu, mis tõestab omakorda selgelt riigivanemate muuseumi vajalikkust.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2015. aasta tegevuse ülevaade

Ühing kaotas 2015. aastal surma läbi ühe liikme ja võttis vastu ühe uue liikme. Seega oli 31. detsembri seisuga nimekirjas endiselt 58 liiget, neist üks auliige ja viis välisliiget. Vanim liige on 90-aastane ja noorim 32-aastane.
Aasta jooksul peeti seitse juhatuse koosolekut ja üks üldkoosolek. Ühing korraldas 2015. aastal traditsioonilisi mälestusüritusi kokku 14 korral, neist seitse koos pikaajaliste partneritega. Ühingu juhatus on 5-liikmeline, tegevjuht saab minimaalset töötasu. Vaatamata vanusele on ligi pool liikmeskonnast toetanud aktiivselt juhatuse ettevõtmisi ja saanud vastu nii suulisi kui kirjalikke tänuavaldusi.
Vastavalt põhikirjalisele tegevusele tähistati riigivanematega seotud olulisi tähtpäevi: Jüri Uluotsa 70. surma-aastapäeva konverents Tartus koos Eesti Üliõpilaste Seltsiga, Jüri Uluotsa 125. sünniaastapäeva postmargi pidulik esitlus Tallinnas koos Eesti Posti ja Riigikantseleiga, Jüri Jaaksoni 145. sünniaastapäev Viljandis ja Saarepeedil koos Viljandi valla ja Eesti Panga Muuseumi juhtidega ning Tallinnas koos Eesti Panga Muuseumiga – kõik jaanuarikuus.
Märtsis sõitsime Pärnusse, kus leidis aset mälestustalitus Pärnu Metsakalmistul ja ettekannete koosolek Vana-Raeküla koolis seoses maamõõtja ja geograafi, president Pätsi noorema venna Peeter Pätsi 135. sünniaastapäevaga. Aprillis tähistati suurejooneliselt iseseisvusmanifesti autori ja riigimehe Juhan Kuke 130. sünniaastapäeva koos perekonnaliikmete, sugulaste ja sõpradega. Peeti mälestustalitus Tallinna Hiiu Rahu kalmistul ning Juhan Kuke perekond korraldas vastuvõtu Nõmmel. Lisaks korraldati väljasõit Väike-Maarja valda, kus toimus mälestustalitus Juhan Kuke sünnipaigas Käru külas ja ettekandeõhtu Väike-Maarja rahvamajas.
Juunis peeti Aleksander Varma 125. sünniaastapäeva mälestustalitus Metsakalmistul ja Eesti Posti tervikvara esitlus Viinistu Kunstimuuseumis koos Riigikantseleiga.
Juulis leidis aset väljasõit Tartusse seoses Jaan Tõnissoni, Jaan Teemanti ja Friedrich Karl Akeli surma-aastapäevaga, mis päädis Jaan Tõnissonile mälestuskivi avamisega Raadi kalmistul perekonna rahulas ning MTÜ Jaan Tõnissoni Seltsi korraldatud seminariga EÜSi majas.
Traditsiooniks on kujunenud 22. septembril vastupanuvõitluse päeva talitus Metsakalmistul Otto Tiefi haual koos Kaitseliidu, akadeemiliste organisatsioonide jt esindajate osavõtul. Talitus viidi läbi ka 2015. aastal. Seejärel sõideti bussitäie rahvaga Paidesse, kus leidis aset sõpruskohtumine Paide ja Järvamaa juhtidega Paide raekojas. Paide Püha Risti kirikus peeti piiskoplik riigivanemate mälestusjumalateenistus ja paigaldati mälestustahvel metsavendadele. Mälestuspäeva lõpul tutvuti Paide linna miljööväärtusliku arhitektuuri ajalooga.
21. oktoobril tähistati Konstantin Pätsi ümbermatmise 25. aastapäeva rahvarohke mälestustalitusega Metsakalmistul ja piduliku vastuvõtuga Toompeal Soome suursaatkonnas, kus otsustati ühiselt akadeemiliste ja poliitiliste institutsioonide esindajatega, et vaja on alustada Eesti riigi rajajale ja presidendile Konstantin Pätsile mälestusmärgi püstitamist Tallinnas Toompeal.
Viimane bussiväljasõit leidis aset 29. novembril seoses Otto Strandmani 140. sünniaastapäeva tähistamisega. Vaatamata külmale ilmale toimus mälestustalitus Kadrina vallas Vandu külas riigimehe sünnipaigas ja ettekandekoosolek Kadrina raamatukogus koos omavalitsuse esindajate ja kultuurijuhtidega. Riiklik talitus peeti 30. novembril Tallinna Siselinna kalmistul perekond Strandmani äsja renoveeritud hauaplatsil koos riigikantselei ja välisministeeriumi esindajatega.
2015. aastal ilmus MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja kirjastuse Aade ühistööna trükist artiklite kogumik „Juhan Kukk – iseseisvusmõtte sõnastaja“, mida esitleti veebruaris Eesti Panga Muuseumis ja aprillis Väike-Maarjas. Raamatu ilmumisega tõusis unustatud riigimees Juhan Kukk väärikale positsioonile Eesti ajalooliste suurkujude seas. Aasta teisel poolel alustati raamatu tõlkimist inglise keelde.
Aasta jooksul toimunud seminaride ja ettekandekoosolekute kõrval tuleb eriti märkida 19. novembril koostöös MTÜ Jaan Tõnissoni Seltsiga läbi viidud ajalookonverentsi „Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“ Teaduste Akadeemia majas Toompeal. Huvi konverentsi vastu oli erakordselt suur, sest ettekandjad käsitlesid põhjalikult ühiskonda erutavat Eesti riigi poliitikat 1930. aastate teisel poolel. Ajaloolaste uuringutest selgus, et saatuslikud otsused 1939.–1940. aastal olid tol ajal ainuõiged ja ei vaja enam kaasaegsete jätkuvat diskussiooni, sest Eesti kaotas oma riigi de jure, kuid mitte de facto, kuna säilisid rahvas ja territoorium, mis võimaldas riiki taastada.
KÜSKi projekti „Õpime ajaloost“ raames alustatud ja koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga lõpule viidud rändnäitus Eesti riigipeadest avati Okupatsioonide Muuseumis veebruari algul. Näitust on esitatud aasta jooksul paljudes koolides, raamatukogudes ning rahvamajades üle Eesti.
2015. aasta lõppes MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 20-aastase tegevuse kokkuvõttega pidulikul aktusel Konstantin Pätsi Sanatoorse Vabaõhukooli renoveeritud ruumides.
Aasta lõpuks suudeti ühingu varad Pirita Koselt, Maarjamäelt ja vanalinnast koondada kokku rendipinnale Hüüru mõisas, kus on tagatud küte ja elekter ning pärast sanitaarremonti võimalik alustada fondide korrastamist ja arhiveerimist. Viidi läbi kontoritehnika hooldus ja täiendus, lepingulise tööna arhiveeriti ühingu asjaajamise dokumentatsioon perioodil 1996–2014 ning alustati fotode digiteerimist.
Tegevuskulud kaeti riigieelarvelise toetuse (13 102 eurot), SA Eesti Represseeritute Abistamise Fondi projektirahastu (1000 eurot) ja liikmemaksude abil ning raamatute müügist laekunud sissetulekute arvelt.
Läheneva Eesti Vabariigi 100. sünniaastapäeva raames jätkati riigivanemate kenotaafi valmistamise tehnoloogia testimist ja alustati koostöös presidendikantselei ning riigikantselei protokolliosakonnaga Metsakalmistul paiknevate riigipeade haudade korrastamise organiseerimist.
Juhatus on koostanud ka 2016. aasta tegevuse kalenderplaani.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2014. aasta tegevuse ülevaade

2014. aasta jooksul on MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevust juhtinud 5-liikmeline juhatus üldkoosoleku poolt kinnitatud kalenderplaani alusel. Juhatuse koosolekuid on peetud 8, neist üks toimus väljasõiduna Pärnus Kurgo Villas eesmärgiga luua kontakt president Pätsi kunagise puhkepaigaga. Koosolekutest on alati osa võtnud ka revisjonitoimkonna liikmed. Juhatuse esimehe asetäitja täidab tegevjuhi ülesannet töölepingu alusel ja tema töötasu on 350 eurot kuus. On toimunud üks aruandlusvalimiskoosolek, kus kinnitati juhatuse ja revisjonikomisjoni aruanded ning liikmete nimekiri. Aastakava avaldati kodulehel, mida täiendati vastavalt vajadusele uudiste, pressiteadete ja uute linkidega. Eelarveline tegevustoetus Vabariigi Presidendi kantselei rahastu arvel summas 13 102 eurot on võimaldanud katta kulutused ruumide rendi ja transpordi eest, mitmesuguste teenuste ja materjalide ostmiseks, fondide täiendamiseks jne.
Möödunud aastal kaotasime surma läbi ühe liikme, kaks lahkusid omal soovil. Vastu võtsime neli uut liiget, neist üks on välisliige Rootsist. Praegu on kokku 59 liiget, neist üks on auliige ja viis välisliikmed.
Aastate jooksul kindlalt väljakujunenud mälestustalitusi on seitse: 18. jaanuaril president Pätsi surma-aastapäev, 23. veebruaril president Pätsi sünniaastapäev ja iseseisvuspäev, 21. mail Konstantinipäev, 30. juulil Kloostrimetsa mälestuspäev, 20. augustil taasiseseisvumispäev, 22. septembril vastupanuvõitluse päev ja 21. oktoobril Konstantin Pätsi ümbermatmise aastapäev. Lisaks on koos partneritega riiklikest ja ühiskondlikest organisatsioonidest muutunud traditsiooniks tähistada 3. jaanuaril Vabadussõja relvarahu aastapäeva, 2. veebruril Tartu rahu aastapäeva, 9. märtsil Tallinna märtsipommitamise aastapäeva, 25. märtsil suurküüditamise aastapäeva, 4. juunil lipupäeva, 14. juunil küüditamise aastapäeva, 21. juunil võidupüha – kokku samuti seitset päeva.
2014. aasta ettevõtmistest väärivad esiletõstmist president Pätsiga seotud sündmused. Konstantin Pätsi 58. surma-aastapäeval toimus peale mälestustalituse Metsakalmistul veel filmi „Presidendi kett“ esitlus ja kohtumine filmi autoritega Okupatsioonide Muuseumis. Presidendi 140. sünniaastapäeva tähistasime väljasõiduga Pärnusse ja Tahkuranda. Pärnus külastasime kunstimuuseumi, kus oli väärikal kohal eksponeeritud meile kuuluv Aleksander Kulkoffi portreemaal „Konstantin Päts“. Tahkurannas võtsime osa talitusest presidendi ausamba juures ja koos vallarahvaga korraldasime filmi „Presidendi kett“ esituse ning arutelu. 25. veebruaril toimus koos Paide linnavalitsusega ajaloolises raekojas konverents ja äsjailmunud raamatu „Konstantin Päts ja Järvamaa“ esitlus. 1. juulil korrastasime talgutega Metsakalmistul Pätsi perekonna rahulat ja treppe. 30. juulil mälestasime Metsakalmistul ja Kloostrimetsas juba 25. korda presidendi perekonna küüditamist. Ligi sajale osavõtjale pakkus muusikalist elamust duo Alibi Tõstamaalt.
Eesti Mündiäri kandis meie kontole sihtotstarbeliselt märkimisväärse summa, mis oli saadud Konstantin Pätsi meenemündi müügist, et tulevikus püstitataks presidendi mälestusmärk Tallinnas.
Suurejooneliselt tähistasime koos Tuhalaane külaseltsi ja Karksi valla esindajatega riigivanem Ants Piibu 130. sünniaastapäeva. Bussitäis rahvast Tallinnast külastas kohalikku kalmistut, tutvus säilinud koolihoonega ja kauni ümbrusega. Külaseltsis toimus meeleolukas kontsert ja huvitavate ettekannetega konverents, millest võtsid osa nii Ants Piibu otsene järeltulija abikaasaga kui kaugemad sugulased.
Traditsiooniline piiskoplik riigivanemate mälestusteenistus peeti seekord 22. septembril Haapsalu toomkirikus. Päev algas Metsakalmistul Otto Tiefi haual, kus meenutati 70 aastat tagasi toimunud sündmusi. Seejärel sõideti bussiga Kirbla kalmistule, asetati lilled-küünlad riigivanem Jüri Uluotsa hauale, tutvuti Kirbla ja Ridase kirikuga, kuulati kooliõpilaste muusikalisi ettekandeid Põgari palvemajas ja tehti ühispilte. EELK peapiiskop Andres Põder koos kohaliku koguduse õpetajaga viis läbi jumalateenistuse, mis märgistas meie ühingu ja peapiiskopi pikaajalise viljaka koostöö lõppu seoses tulevase uue peapiiskopi valimisega. Kogu tihe päevakava sai edukalt täidetud suurepärases koostöös Kaitseliidu Lääne Maleva esindaja Heiki Magnusega.
Koostöös Eesti Lipu Seltsiga võtsime osa rahvuslipu 130. aastapäeva üritustest Tallinnas Toompeal, kõndisime Põltsamaal rongkäigus ja osalesime konverentsil ning olime kohal lippudega kaunistatud Pärnus. Tähtpäevakõnega esines meie juhatuse esimees Trivimi Velliste. Oma lipu ja rohkearvulise osavõtuga oleme toetanud eriti Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Kindral Johan Laidoneri Seltsi, Mementot, Jaan Tõnissoni Seltsi, samuti Okupatsioonide Muuseumi ja Eesti Panga Muuseumi.
Peale traditsioonilise põhikirjalise tegevuse on ühing jätkanud projektipõhiseid suundi. 2014. aastal on valminud riigivanemate kenotaafi projektid, alustatud on metallitöid siseruumi tingimustes. Kogu töö rahastamiseks on peetud konsultatsioone Riigikantseleiga ja Eesti Vabariik 100 komisjoni liikmetega. Kenotaafi projekti on rahaliselt toetanud Riigikantselei ja mõned riigivanemate perekonnad välismaal. Kenotaafi lõplik valmimine sõltub riikliku eelarve võimalustest ja on kavandatud hiljemalt 2017. aastaks.
Koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja OÜ Navona filmistuudioga plaaniti tegevust Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSKi) projektiga „Õpime ajaloost“, kuid pooleaastase töö järel selgus, et enamus meie ühingu tegevusest ei vasta KÜSKi tingimustele ja projekt läks üle Eesti Muinsuskaitse Seltsile. Meie kui partneri osaks jäi riigivanemate näituse ettevalmistamine, mille avamine nihkus 2015. aastasse. 2014. aasta lõpuks sai trükivalmis artiklite kogumik riigivanem Juhan Kukest pealkirjaga „Juhan Kukk – iseseisvusmanifesti sõnastaja“. 400- leheküljeline raamat on meie panus ajalookirjandusse.
Ühingu dokumentatsiooni arhiveerimise kõrval alustati ka fotoarhiivi digiteerimist.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi varad asuvad rendipindadel Hüüru mõisa remontimata ruumides ja Tallinna Linnaarhiivi keldris. Seetõttu püüab muuseumi nime kandev ühing leida muid võimalusi oma põhikirjaliseks tegevuseks ja jätkata riigivanemate mälestuse jäädvustamist ning nende pärandi uurimist kogu ühiskonna hüvanguks.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2013. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2013. aasta tegevuskava projekt koostati juhatuse poolt 2012. aasta lõpus ja kinnitati üldkoosolekul 30. märtsil 2013. Kava täpsustati pidevalt ja muudatustest teavitati MTÜ liikmeid. Kinnitatud aastakava avaldati kodulehel, millele lisati ka uudiseid ja pressiteateid.
Kindlateks traditsioonideks on muutunud järgmised mälestustalitused: 3. jaanuaril vaherahu päev, 18. jaanuaril president Pätsi surma-aastapäev, 2. veebruaril Tartu rahu päev, 23. veebruaril president Pätsi sünniaastapäev ja iseseisvusmanifestipäev, 9. märtsil Tallinna märtsipommitamise aastapäev, 25. märtsil suurküüditamise aastapäev, 21. mail Konstantinipäev, 4. juunil lipupäev, 14. juunil küüditamise aastapäev, 21. juunil võidupüha, 30. juulil Kloostrimetsa mälestuspäev, 20. augustil taasiseseisvumispäev, 22. septembril piiskoplik riigivanemate mälestusjumalateenistus ja 21. oktoobril Konstantin Pätsi ümbermatmise aastapäev. Neid tähtpäevi tähistame aastatepikkuse järjekindla töö tulemusena koos partneritega riiklikest ja ühiskondlikest organisatsioonidest, see töö jätkub ka edaspidi. Enamasti on MTÜ olnud ettevõtmise algataja ja läbiviija või aktiivselt osalenud oma liikmete ja juhatuse esindajatega.
2013. aasta 27. märtsil tähistas kogu riik priiuse põlistumise päeva, mis langes kokku president Meri sünniaastapäevaga. Idee algataja oli MTÜ juhatuse esimees Trivimi Velliste koos oma noorepõlve isamaaliste sõpradega. Täitus 7890 päeva riigi iseseisvuse taastamisest, mis võrdus okupatsioonieelse vabaduse perioodiga. Selle erakordse päeva jäädvustas Eesti Post eripostmargi väljaandmisega ja OÜ Miniplast rinnamärgi levitamisega. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum võttis selle tähtpäeva ettevalmistamisest ja pühitsemisest aktiivselt osa.
Suure pidulikkusega tähistati kolme riigivanema sünniaastapäeva. 28. mail peeti Harjumaal Arukülas Hellema talus ja Aruküla põhikoolis Kaarel Eenpalu 125. sünniaastapäeva koos K. Eenpalu perekonnaliikmete, Raasiku valla juhtide ja isetegevuslastega. Talu endise peremehe mälestuskivi juurde tõid lilli Läti Vabariigi suursaadik, Piirivalve Eruohvitseride Kogu ja paljude organisatsioonide esindajad. Hellema talu parki istutati MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi kingitusena mälestuskuusk Kaarel Eenpalule. Aruküla kooli kaunis saalis oli kontsertaktus, kus esines kõnega Trivimi Velliste.
14. novembril tähistati Nõmmel Ado Birgi 130. sünniaastapäeva. A. Birgi endise kodumaja õuel Kurni tänaval pidas hingepalve EAÕK ülempreester Aleksander, mälestusmärgi juurde asetati lilled ja küünlad. Nõmme Majas leidis aset kontsertaktus, kus pikema ajalooteemalise ettekande pidas Tartu ülikooli professor Eero Medijainen. Samas eksponeeriti ka fotostende Ado Birgi elust ja tegevusest. Aukülalisena viibis Torontost kohal Ado Birgi pojatütar professor Kadri-Ann Laar abikaasaga.
21. detsembril korraldas MTÜ bussiväljasõidu Tartusse tähistamaks Jaan Tõnissoni 145. sünniaastapäeva. Asetati lilled ja küünlad riigivanema kodumaja mälestustahvli juurde Anna Haava tänav 7 ja mälestuskuju ette Postimehe toimetuse juures ning osaleti Tartu raekojas ajalookonverentsil. Samas asutati MTÜ Jaan Tõnissoni Selts, mille juhatajaks valiti Krista Aru. Tartu ürituse ettevalmistusest võtsid Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse liikmed aktiivselt osa eesotsas esimehe Trivimi Vellistega.
Kõigi kolme riigivanema auks andis Eesti Post välja eripostmargid, mida esitleti Stenbocki majas, välisministeeriumis ja Tartu raekojas.
Muuseum vääristas oma kauaaegset aktiivset liiget president Arnold Rüütlit auliikme nimetusega ja andis talle 85. sünnipäeval 10. mail 2013 üle MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi auliikme diplomi nr 1. Muuseumi teisi liikmeid on nende juubelite puhul alati peetud meeles tänukirjade ja kingitustega.
Sünnipäevadest pidas muuseum oluliseks ka president Pätsi venna professor Voldemar Pätsi 135. sünniaastapäeva, mida tähistati 19. augustil piduliku kontsertkoosolekuga Tallinna Botaanikaaia palmimajas. Kohal olid ka Voldemar Pätsi lapselapsed Tõnu Jürvetson abikaasa Tiiuga USAst ning Anne Ole Kanadast. Ühtlasi aidati kirjastusel Aade esitleda ja levitada raamatut „Voldemar Päts. Tagasi koju“ nii Tallinnas kui väljasõiduga Pärnus.
Bussitäie rahvaga toetati Järvamaa muuseumi aktiviste mälestuskivi avamisel kadunud muistsele Puhmu külale ja diplomaat Karl Selterile tema sünnitalus.
Koos Eesti Muinuskaitse Seltsiga osaleti muinsuskaitsekuu raames talgutel, loengutel, ekskursioonidel, tähistati Sindi linna, Tartu Kuradisilla ja Pärnu Muinsuskaitse Seltsi aastapäeva rohkearvulise osavõtuga kohtadel.
Aktiivset koostööd tehti Riigikantseleiga riigivanem Tõnis Kindi ja tema abikaasa ümbermatmiseks Stockholmist Tallinna Metsakalmistule, mis leidis aset 17. augustil. Sel puhul korraldatud pidulikul vastuvõtul Tallinna Botaanikaaia talveaias esitleti eksponaate Pätsi muuseumi museaalidest. Kohale oli saabunud ka Tõnis Kindi poeg Oole Kint Rootsist, ristipoeg Uno Semper ja sugulased ning lähedased kodumaalt.
Eesti riigivanemate mälestusjumalateenistus, mille pidas EELK peapiiskop Andres Põder, viidi sel aastal läbi 22. septembril Kuressaare Laurentiuse kirikus. EELK andis seal Trivimi Vellistele üle teenetemärgi kauaaegse viljaka koostöö eest.
Pätsi muuseum pidas kolmandat aastat järjest meeles riigivanemate Friedrich Akeli, Jaan Teemandi ja Jaan Tõnissoni surma-aastapäeva. Koos Tartu organisatsioonidega kaunistati 3. juulil Jaan Teemandi kodumaja lippude ja lilledega ning peeti päevakohaseid sõnavõtte. Ühtlasi alustati koristustalgute traditsiooni Anna Haava 7 maja päästmiseks hävingust ja tehti ettevalmistusi tulevase kultuurikeskuse loomiseks nimetatud kinnistul. MTÜ tähelepanu all on ka Pätside perekonna endise kodumaja kurb olukord Pärnus. Otsime lahendust ajaloolise pärandi kaitsmiseks ja selle kasutamiseks.
Peale traditsioonilise põhikirjalise tegevuse on muuseum käivitanud projektipõhiseid suundi. Tähtsaimaks ja üheks suuremaks tööks kujunes üheksa hauata riigivanema kenotaafi püstitamine Metsakalmistule president Konstantin Pätsi perekonna rahula kõrvale. 25. märtsil kuulutati välja avalik ideekonkurss, millele laekus 21 tööd. 14. juunil võttis žürii neist 19 vastu ja otsustas valida võidutööks kavandi „Laine“. Võistlustöid esitleti näitusel Okupatsioonide Muuseumis, neist avaldati kataloog ja valmistati lühike video. Sügisel valmistati kenotaafi testimiseks katsetöö, mis paigutati välitingimustesse Tallinna Botaanikaaeda ekspertiisi tegemiseks. Aasta teisel poolel kooskõlastati Tallinna linna ametkondadega kenotaafi ehitamise ettevalmistustööd, teostati kenotaafile mõeldud asupaigas geodeetilised mõõdistused ja viidi läbi dendroloogiline ekspertiis. Seejärel alustati eelprojekteerimist, mille lõpptulemust on oodata 2014. aasta algul. Kenotaafi projekti on rahaliselt toetanud peamiselt Riigikantselei, abi on saadud ka Pirita linnaosavalitsuselt ja Represseeritute Abistamise Fondilt. Kenotaafi lõplik valmimine on kavandatud 2014. aasta teise poolde.
Koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja OÜ Navona filmistuudioga kooskõlastati aasta lõpus projekt „Õpime ajaloost“, mida toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Programmi raames on ette nähtud ajalootunnid, seminarid, näitused jms põhiliselt nooremale põlvkonnale meie riigi ajaloo õppimiseks riigijuhtide elu ja tegevuse käsitlemise kaudu. Projekti käigus valmib 2014. aasta lõpuks dokumentaalfilm riigivanematest ja presidentidest pealkirjaga „16 küünalt“.
2013. aastal sõlmiti „Hea tahte koostööleping“ Harjumaa Saue vallavalitsusega Hüüru mõisahoone funktsioonide laiendamiseks ja kasutamiseks maaelanike kultuurilisel teenindamisel. Kuna MTÜ pidi vabastama oma kasutuses olnud pinnad nii Maarjamäe lossis kui Pirita-Kose Metsakoolis, siis koliti augustikuus kogu hinnaline mööbel Hüüru mõisa hoiule. Pärast remonti ja ettevalmistustööd 2014. aastal on plaanis avada ajaloolise sisuga muuseumituba ja korraldada ühisüritusi Hüüru külaseltsi ning raamatukoguga.
Jätkub korjandustegevus president Pätsi mälestussamba rajamiseks Tallinnas 2018. aastal. Seda toetab koostöölepingu alusel Eesti Mündiäri, kes annetab „Eesti tuntud inimeste“ medalitekollektsiooni sarjast Konstantin Pätsi medali müügist 10% MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumile mälestussamba rahastamiseks.
MTÜ jätkab kirjastustegevust käsiloleva artiklite kogumikuga riigivanem Juhan Kukest. Fondimaterjalide arhiveerimise kõrval valmistutakse ka fotode digitaliseerimiseks.
2013. aasta detsembris tähistas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi kollektiiv oma ühingu 18. sünnipäeva koos Tallinna Järvalaste Seltsiga, kes jätkab oma 1935. aastal asutatud eelkäija tegevust muinsuskaitseseltsi koosseisus. Päevakorda võeti eesti vaprad naised nii Vabadussõjas, ühiskonna- ja seltsielus kui riigimeeste abikaasadena. Ühtlasi esitleti Anne Velliste koostatud uhiuut raamatut „Johanna Päts. Kodu südames“. Seega lisandus president Pätsi mälestuse jäädvustamise varasalve tubli annus uut materjali.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevust toetab vabariigi presidendi kantselei riigieelarvelistest vahenditest summas 13 102 eurot aastas. Suurem osa tegevusest tehakse vabatahtliku ühiskondliku tööna ja koostööpartnerite abil. Tänu sellele on MTÜ püsivalt ja järjekindlalt end näidanud vajaliku ja tegusa sidusorganisatsioonina Eesti ühiskonnas.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2012. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevus tugineb jätkuvalt juhatuse koostatud kalenderplaanile, mida kohendatakse vastavalt vajadusele. Tegevuskava on avalik ja kättesaadav kodulehelt. See võimaldab infovahetust ja ka ürituste kooskõlastamist meie koostööpartneritega. Huvi meie MTÜ tegevuse vastu on suur, seda näitavad sagedased pöördumised kodanike ja organisatsioonide poolt küsimuste ning ettepanekutega, samuti osavõtjate rohkus avalikel üritustel. MTÜ liikmete tööd ja tegevust kajastavad fotod, videofilmid, artiklid, esinemised meedias, samuti asjaajamise dokumentatsioon.
Eelnevaga seoses kasvab arhiiv ja täieneb raamatukogu, mille hoidmiseks pole aga ruume. Maarjamäe lossist tuli aasta keskel remondi tõttu välja kolida ja üürida ajutiselt keldripind Tallinna Linnaarhiivis. Üüripind võimaldab siiski alustada ettevalmistusi MTÜ varade süstematiseerimiseks ja arhiveerimiseks, mis on 2013. aastal üks tähtsamaid tegevussuundi.
Traditsiooniliste riiklike tähtpäevade ja avalike mälestusürituste reas möödunud aastal olid eriti märkimisväärsed minister August Jürima 125. sünniaastapäeva tähistamine Järvamaal koos Järvamaa ja Päinurme muuseumiga, kenotaafi avamine Metsakalmistul Otto Tiefi valitsuse liikmeile, riigipeadele pühendatud mälestusjumalateenistus Viljandi Jaani kirikus, riigivanem Jaan Teemanti 140. sünniaastapäeva tähistamine Saue valla kultuurikeskuses, Tartu KGB kongide muuseumi külastamine ja arutluskoosolekud Jaan Tõnissoni kodumaja päästmise nimel Tartus. Sügisel tutvustas MTÜ oma tegevust tagasihoidliku väljapanekuga Haridusportaali kahepäevasel messil Tartus.
Lepingulise tööna on koostatud käsikiri „Konstantin Pätsi bibliograafia 1900–2011“. Üle aasta on kogutud artikleid ja materjale koguteosele Juhan Kukest.
Suvel kuulutati välja korjandus president Konstantin Pätsi mälestusmärgi rajamiseks Tallinnas, sügisel alustati ettevalmistusi nimeta haudades puhkavate riigivanemate kenotaafi rajamiseks Metsakalmistule.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi kulutused on kaetud riigieelarvelise tegevustoetuse eraldisest, samuti raamatute müügist, üksikisikute annetustest ja liikmemaksudest.
Liikmeskond kaotas surma läbi meie vanima ja auväärseima liikme Laine Mesikäpa, kaks liiget kustutati nimekirjast ja vastu võeti kaks uut liiget. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi liikmete keskmine vanus on 71 aastat, alla 50-aastaseid on meie hulgas ainult neli. Koosseisu noorendamine läheb väga visalt, kuid just kõige eakamad liikmed on kõige aktiivsemad ja väga pühendunud ning põhiliselt neile toetub kogu juhatuse plaaniline tegevus ka edaspidi.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2011. aasta tegevuse ülevaade

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2011. a tegevuskava projekt koostati juhatuse poolt 2010. a lõpus ja kinnitati üldkoosolekul 3. aprillil 2011. Vastavalt vajadusele täpsustati kava pidevalt ja teavitati muudatustest MTÜ liikmeid. Ürituste kalendaarium avaldati kodulehel.

Traditsioonilistest üritustest
2011. aasta oli väga tegevusrohke. Nagu igal aastal, nii ka sel korral tähistasime vaherahu päeva 3. jaanuaril, president Pätsi surma-aastapäeva 18. jaanuaril (seekordset 55ndat ja pidulikumalt tavalisest), Jaan Poska sünniaastapäeva 24. jaanuaril (oli 145., meie sõpradele lisaks osalesid ka Tallinna linnavalitsuse esindajad), Tartu rahu aastapäeva 2. veebruaril, Otto Strandmani surma-aastapäeva 5. veebruaril, president Pätsi sünniaastapäeva ja Iseseisvusmanifesti päeva Metsakalmistul 23. veebruaril, Jaan Poska surma-aastapäeva 7. märtsil (Kinomajas vaatasime Boris Mäemetsa videofilmi Poska Maja avamisest), Tallinna märtsipommitamise aastapäeva 9. märtsil, president Lennart Meri surma-aastapäeva 14. märtsil, suurküüditamise aastapäeva 25. märtsil, Konstantinipäeva 21. mail, Kaarel Eenpalu sünniaastapäeva 28. mail, lipupäeva 4. juunil, juuniküüditamise aastapäeva 70. aastapäeva 14. juunil (hingemineva näituse ja mälestustalitusega Vabaduse väljakul, samuti tahvli avamisega Eesti Pangas), võidupüha 21. juunil, Kloostrimetsa mälestuspäeva 30. juulil, taasiseseisvumispäeva 20. augustil Kadriorus (kõnelesid Trivimi Velliste ja president Arnold Rüütel), Konstantin Pätsi ümbermatmise aastapäeva 21. oktoobril (muinsuskaitseseltsis toimus sel korral kohtumine endise KGB majori Henn Latiga, kes oli filminud Pätsi matmispaiga tähistamise talitust Buraðevos), Otto Strandmani sünniaastapäeva 30. novembril.

Veel mõnedest üritustest
MTÜ oli esindatud 21. veebruaril Gustav Adolfi Gümnaasiumis Jaan Tõnissoni büsti avamisel, mille valmistamist MTÜ toetas annetusega.
18. märtsil korraldasime oma liikmetele silmaringi laiendamiseks ekskursiooni IF-Kindlustuse muuseumisse.
22. märtsil tähistati koos Riigikantseleiga August Rei 125. sünniaastapäeva mälestustalitusega Metsakalmistul ja Kurla külas A. Rei sünnikohta tähistava mälestuskivi juures ning võeti osa aktusest ja Riigiarhiivi näituse avamisest Kabala rahvamajas. MTÜ muretses transpordi, lippurid ja sõnavõtjad. Aukülalistena olid kohal August Rei tütar ja tütretütar Rootsist. Osalesid ka Sotsiaaldemokraatliku erakonna liikmed ja korporatsiooni Rotalia esindajad.
Aprillis ja mais võtsid MTÜ liikmed osa mitmesugustest muinsuskaitsekuu üritustest, samuti koristustalgutest Tallinna Kaitseväe kalmistul ja Narva vangla kalmistul. MTÜ oli esindatud ka muinsuskaitsekuu pidulikul lõpetamisel Hoiuraamatukogu ruumides.
4. juulil sõitsime Tartusse seoses 70 aasta möödumisega Friedrich Karl Akeli ja arvatavalt Jaan Tõnissoni surmast. Leidis aset lühike mälestushetk Jaan Tõnissoni pronkskuju juures ja seejärel pidulik kõnekoosolek aatemehe endises koduaias Anna Haava tn 7. Tartut esindasid Memento, Kuperjanovi Selts, Tartu vabadusvõitlejad ja klubi Hõbehelk. Tallinnast olid peale meie liikmete kohal ka korporatsioon Fraternitas Estica lippudega ning Akeli tütrepoeg Jaan Treude abikaasaga. Arutluse käigus otsustati ühiselt kavandada edaspidiseid samme ajaloolise hoone hävingust päästmise nimel.
12. juulil korraldati bussireis Pärnusse ja võeti osa Pärnu Raeküla haridusseltsi 100 aasta juubeli pidulikust koosolekust, mis peeti president Pätsi kümnete rahvuslippudega kaunistatud noorpõlvekodu õuel. Raeküla hariduselu algatajad olid Konstantin ja Voldemar Päts. Üritus toimus koostöös Raeküla Vanakooli MTÜ ja Pärnu Muinsuskaitse Seltsiga. Ühtlasi asetati lilli ja küünlaid ka Pärnu Metsakalmistul Peeter Pätsi ja perekond Eenpalu hauale ning Vanal kalmistul president Pätsi vanemate hauale.
18. augustil sõideti bussiga Suure-Jaani valda Paasiojale, kus koos Suure-Jaani vallajuhtidega tähistati eksiilvalitsuse kauaaegse peaministri vabariigi presidendi ülesannetes Tõnis Kinti 115. sünniaastapäeva. Hästi hooldatud taluõuel toimus ettekandekoosolek, asetati lilled mälestustahvli alla; lippudega olid esindatud peale MTÜ ka muinsuskaitseselts ning noorteorganisatsioon Kalevipojad ja Lindatütred. Maja juurde istutati kestvuse märgiks jaapani hiibapuu istik. Seejärel tutvuti lähedal asuva Lahmuse mõisakooliga ja giidi abil Olustvere mõisakompleksiga. 5. septembril korraldati koos Riigikantseleiga Friedrich Karl Akeli 140. sünniaastapäeva tähistamine Hallistes – taasavati pidulikult sünnikoha mälestuskivi, esitleti Eesti Posti uut marki, peeti aktus ja avati Riigiarhiivi näitus Halliste koolimajas. Osalesid valla juhid, EELK peapiiskop, Akeli sugulased Rootsist ja tütrepoeg abikaasaga, samuti Eesti Üliõpilaste Seltsi, korp! Fraternitas Estica ja Memento esindajad, muinsuskaitsjad, kohalikud kooliõpilased. Pidupäev lõppes ekskursiooniga Õisu mõisakompleksis.
6. septembril leidis aset plaaniväline üritus – president Pätsi venna Nikolai Pätsi 140. sünniaastapäeva tähistamine. MTÜ organiseeris unustatud hauaplatsi korrastamise Tallinna keskkonnaameti ja kultuuriameti abiga Siselinna Nevski kalmistul. EAÕK preester Mattias pidas ülempreestri haual hingepalve. Püha Siimeoni ja naisprohvet Hanna kirikus peeti seminar ja pandi üles MTÜ koostatud stendinäitus. Osa võtsid sinodi esindajad, president Arnold Rüütel, Eesti Rahvusraamatukogu. Selle üritusega tõsteti Nikolai Päts taas väärikale kohale meie riigi ajalooliste suurkujude kõrval.
7. septembril võtsid MTÜ juhid osa Euroopa muinsuskaitsepäevade raames Eesti Muinsuskaitse Seltsi väljasõidust Tarvastusse, kus vallavanema kutsel arutati miljööväärtuslike alevite renoveerimise ja arendamise probleeme.
Vastupanuvõitluse päeval 22. septembril organiseeriti kaks üritust Pärnus koos EELK Konsistooriumi, EAÕK Sinodi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu, Pärnu linnavalitsuse ja Pärnu Muinsuskaitse Seltsiga. Üritustel olid abiks veel Eesti Lipu Selts ja Raeküla MTÜ. Avati Riia maanteel Via Baltica ääres majal, mille 120 aastat tagasi ehitas Jakob Päts oma perekonnale, mälestustahvel meenutamaks kõiki Pätsi perekonna väärikaid liikmeid. Tseremooniale järgnes Eliisabeti kirikus piiskoplik mälestusteenistus, mil süüdati 16 küünalt Eesti Vabariigi riigipeade auks. Kogu sündmus filmiti ja kajastati meedias.
1. oktoobril sõideti Põlvamaale Kõllestesse, kus tähistati eksiilvalitsuse viimase peaministri presidendi ülesannetes Heinrich Marga 100. sünniaastapäeva koos Riigikantselei ja kohalike vallajuhtidega. Pidulikule talitusele sünnipaiga mälestuskivi juures järgnes koolimajas aktus, Riigiarhiivi näituse avamine ja vallajuhtide vastuvõtt. Kohal olid ka H. Marga sugulased Rootsist. MTÜ korraldas transpordi ja lipuvalve, andis infoabi Riigikantseleile külaliste kutsumisel jm. Detsembris võttis MTÜ kahel päeval osa raamatulaadast Rahvusraamatukogus.
13. detsembril süütasime küünlad Tartus Jaan Tõnissoni kodumaja juures ja kohtusime Tartu partnerorganisatsioonide esindajatega. Lauldes riigihümni rahvuslipu all mälestasime riigimeest tema vahistamispäeval ja meenutasime tema sünniaastapäeva.
19. detsembril tähistasime koos professor Seppo Zetterbergiga Soome presidendi Svinhufvudi 150. sünniaastapäeva.
Kokku oli 32 ettevõtmist, mida MTÜ korraldas ja milles osales.

MTÜ juhatuse otsusega lähetati aprillikuus tegevjuht Elle Lees ja asutajaliige Küllo Arjakas Rootsi koguma materjale riigivanem Friedrich Akeli kohta. Kahe päeva jooksul intervjueeriti Akeli 85-aastast tütretütart, fotografeeriti, kirjutati märkmeid ja täiendati MTÜ arhiivi mitmesuguste materjalidega.
Lepingulise tööna koostati mahukas bibliograafiline ülevaade Konstantin Pätsist perioodil 1900–2011. Ligi 300-leheküljeline käsikiri kavatsetakse trükkida 2012. a ja levitada uurimisasutustes ning raamatukogudes.
MTÜ kirjastustegevuse vallas alustati ettevalmistust ja materjalide kogumist ka riigivanem Juhan Kuke kohta artiklite kogumiku koostamiseks ja väljaandmiseks. Tõuke selle töö tegemiseks andis Juhan Kuke USAs elavate lastelaste soov jäädvustada oma vanaisa mälestus raamatuna.
MTÜ üritused on talletatud audiovideotena ja fotokroonikas, samuti kodulehel. Kodulehe koostamisel ja kutsete kujundamisel on kasutatud lepingulist abitööd. Pidevalt on täiendatud raamatukogu ja dokumendiarhiivi. Raamatuid laenutatakse oma ühingu liikmeile tasuta. Kõik toimunud üritused on olnud avalikud ja olulisemate kohta on avaldatud pressiteated meedias.
2011. a edukad tulemused on tagatud põhiliselt riigieelarvelise toetusega, osalt ka MTÜ tuludega annetustest ja raamatute müügist. Suurt moraalset tuge on saadud rohkearvulistelt koostööpartneritelt.
Aasta jooksul on peetud 7 juhatuse koosolekut koos revisjonikomisjoni esindajatega ja 2 üldkoosolekut. MTÜ koosneb 60 liikmest, kellest 35–40 on väga aktiivsed. Alates vanusest 75 aastat on juhatus vääristanud juubilare aukirjadega. Mitmed liikmed eesotsas juhatuse esimehe Trivimi Vellistega on oodatud lektoritena kõnelema riigi tähtpäevalistel ettevõtmistel.
Asjaajamist ja kassat peab töölepingu alusel tegevjuht Elle Lees, kes koordineerib ja kavandab ka üritusi. Bilansi koostamiseks kasutatakse raamatupidamise teenust käsunduslepingu alusel. Kõik jooksvat tegevust puudutavad materjalid ja dokumendid asuvad tegevjuhi kodus, osa arhiivi on Maarjamäe lossis hoidlaruumis, suuremad esemed jätkuvalt hoiul muudes asutustes. Koduse kontori kasutamine toimub omaniku kulul, ainult mobiiltelefoni arved osaliselt kompenseeritakse vastavalt juhatuse otsusele.
Peale ruumipuuduse on MTÜ probleemiks veel suur tarvikute vajadus ja kogude arhiveerimine. Täielikult puuduvad tingimused muuseumilaadseks tegevuseks ja oma kogude väljapanekuks. Siia lisame veel kuus aastat vana idee rajada Metsakalmistule nende Eesti riigipeade memoriaal, kelle hauad ei ole teada. Mõte on takerdunud Riigikantseleis.
Kuna praeguse juhatuse kolmeaastane tsükkel on lõppemas, siis märgime ära kolm tähtsaimat juhatuse töösaavutust: Konstantin Pätsi abikaasa ümbermatmine (2009), koguteose „Jaan Poska oma ja meie ajas“ väljaandmine (2010) ja Pätside maja seinatahvli avamine Pärnus (2011).
Mahuka töö eest 2011. aastal on juhatus tänulik kõigile aktiivsetele ühingu liikmetele ja koostööpartnereile.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2010. aasta tegevuse ülevaade

Mittetulundusühingul Konstantin Pätsi Muuseum on 31. detsembri 2010. a seisuga 60 liiget, neist 4 välisliiget. Ühingul on 5-liikmeline juhatus: juhatuse esimees, esimehe asetäitja ehk tegevjuht ja kolm liiget.
Mittetulundusühing on toiminud vastavalt juhatuse koostatud ja üldkoosolekul kinnitatud tegevuskavale. Ürituste plaan avaldatakse kodulehel ja seda korrigeeritakse vajaduse järgi. Tegevuse kavandamisel jälgitakse ühingu põhikirjalisi eesmärke ja juhatuse koostatud ning üldkoosolekul kinnitatud eelarveprojekti. 2010. aasta tegevuse rahaliseks katteks kasutati aasta algul kahe kuu jooksul 2009. a jääki raamatumüügist ja liikmemakse, ülejäänud kümne kuu planeeritud kulutused kaeti riigieelarvelise presidendikantselei rahastu toetusega, projektipõhiste toetustega kultuuriministeeriumilt, kultuurkapitalilt ja Tallinna linnalt ning annetustega organisatsioonidelt ja üksikisikutelt.
2010. aasta oli Jaan Poska aasta seoses 90 aasta möödumisega Tartu rahu sõlmimisest ja Jaan Poska surmast. Sel puhul avati temaatiline fotonäitus Eesti muinsuskaitse seltsi ruumes, korraldati mälestustalitused kirikus ja Poska perekonna haual, peeti ajalookonverents ja esitleti mahukat artiklite kogumikku „Jaan Poska oma ja meie ajas“. 527-leheküljeline koguteos anti välja koostöös Tallinna Linnaarhiiviga. Koguteose 1200-lisest tiraaþist 600 eksemplari anti müügile Raamatutrükikojale ja Rahva Raamatule, 100 eksemplari müüdi haridus- ja teadusministeeriumile, 150 raamatut anti üle Tallinna Linnaarhiivile, 20 raamatut müüdi konverentsi külalistele, 300 raamatut jagati kinkeeksemplaridena autoritele, sponsoritele, Poska sugulastele Eestis ja Rootsis, arhiividele, ajaloolastele ning koostööpartnereile, 30 eksemplari jäeti reservfondi. Trükikulud, autoritasud ja lepingud tasuti õigeaegselt, aruanded raha kasutamisest on tähtajaliselt üle antud. Jaan Poskaga seotud üritused ja koguteose avaldamine on MTÜ 2010. aasta kõige mahukam ja silmapaistvam osa.
Peale Jaan Poskale pühendatud konverentsi peeti 2010. aastal veel kaks konverentsi riigivanemate Jüri Jaaksoni 140. ja Juhan Kuke 125. sünniaastapäeva puhul. Riigivanemate Jüri Uluotsa 120. ja Otto Strandmani 135. sünniaastapäeva tähistati pidulike vestluskoosolekutega. Vabariigi aastapäeval, president Pätsi küüditamise 70. aastapäeval ja tema ümbermatmise 20. aastapäeval, samuti riigivanem Aleksander Varma 120. sünniaastapäeval peeti mälestustalitused Tallinna Metsakalmistul, haudadel süüdati küünlad ja asetati pärjad-kimbud. Tehti kaks bussiväljasõitu: Väike-Maarja vallas Käru külas viidi läbi Juhan Kuke auks pidulik talitus muusikaliste ettekannetega ja Narvas Aleksandri kirikus kõigi Eesti riigivanemate auks piiskoplik jumalateenistus koos kontserdiga. Külastati ka Kuusalu vallas Viinistul Aleksander Varma sünnipaika ja kunstimuuseumi, samuti Gustav Ernesaksa kortermuuseumi Tallinnas. Aasta lõpus tähistati piduliku koosolekuga ka MTÜ 15. sünniaastapäeva.
Teavet avalikest üritustest anti edasi interneti kaudu ja pressiteadetena nii TV-kanalites kui raadios avaldamiseks. Riigivanemate juubeliürituste, konverentside ja aktuste puhul levitati kaunilt kujundatud ja trükitud kutseid. Ürituste läbiviimiseks üüriti ruume ja kutsuti esinema muusikuid.
Vabariigi aastapäevaks avati MTÜ koostatud rändnäitus „ President Konstantin Pätsi elu ja töö“ Rakvere põhikoolis ning fotonäitus „Eesti Vabariik 90“ Tallinnas Konstantin Pätsi sanatoorses koolis.
Koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Memento ja Eesti Lipu Seltsiga osaleti 9. märtsi Tallinna pommitamise, 25. märtsi suurküüditamise ja juuniküüditamise leinatalitustel ning lipupäeva üritusel, võeti osa koristustalgutest Tallinnas Kaitseväekalmistul ja Narva vangilaagri kalmistul. Sügisel korrastasid MTÜ liikmed omaalgatuslikult silmapaistva ühiskonna- ja usutegelase Nikolai Pätsi hauaplatsi Siselinna Nevski kalmistul. Küünlaid ja lilli on traditsiooniliselt asetatud riiklikel pühadel Vabadussõja võidusambale, reaalkooli Poisile, Linda kujule ning president Pätsi ja president Meri büstide juurde Kadriorus.
Alustati koostööd Tallinna Kinomajaga ja viidi läbi temaatiline filmiõhtu, mil vaadati Mark Soosaare filmi „Riigivanem“, kohtuti autoriga ja arutleti filmi üle.
MTÜ üritused on jäädvustatud videofilmidele ja fotokroonikasse, kodulehele on lisatud kõnesid ja artikleid. Foto- ja filmiarhiivi kõrval on tublisti täienenud raamatukogu ning dokumendiarhiiv.
Aasta jooksul on peetud kuus juhatuse koosolekut, neist kolm koos revisjonikomisjoni liikmega, ja üks üldkoosolek.
Asjaajamist ja kassat peab lepingu alusel tegevjuht. Bilansi koostamiseks kasutatakse raamatupidamisteenust. Asjaajamise materjalid ja dokumendid asuvad tegevjuhi kodu-kontoris, Ajaloomuuseumi hoiuruumis ja ajutiselt Pirita-Kose sanatoorses koolis ühes kasutamata ruumis. Ruumide rentimiseks puuduvad siiani vahendid.
2010. aasta riigieelarvelise toetusega on tasustatud tegevjuhi tööd, kasutatud lepingulisi abijõude ning kaetud tegevuskulud. Moraalselt on MTÜ-d toetanud presidendikantselei ja riigikantselei, ka ühiskonnalt on saadud positiivset tagasisidet ning huvi MTÜ tegevuse vastu kasvab pidevalt.
Vaatamata ruumide puudumisele ja sellest tingitud museaalse töö soikumisele on MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum elujõuline ja kindlalt toimiv kodanike organisatsioon.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2009. aasta tegevuse ülevaade

2009. aastal kulges MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevus juhatuse poolt koostatud aastaplaani kohaselt, järgides väljakujunenud traditsioone ja MTÜ põhikirja. Jätkuvalt on asetatud lilli ja küünlaid ning seistud lipuvalves mälestuspäevadel president Konstantin Pätsi ja president Lennart Meri ning riigimeeste Jaan Poska, Otto Tiefi, Konstantin Koniku ning riigivanemate haudadel Tallinna Metsakalmistul. Kuna MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum on nii Eesti Muinsuskaitse Seltsi kui Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu kollektiivliige, siis oleme osa võtnud kevadistest ja sügisestest talgutöödest Kaitseväe ja Narva vangla kalmistutel. Märtsis osaleti Tallinna pommitamise aastapäeva tähistamisel, augustis meenutati Musta lindi päeva – 70 aasta möödumist Molotovi-Ribbentropi paktist, septembris aidati kaasa Euroopa muinsuskaitsepäevade avamisele Lagedil Vabadusvõitluse muuseumis.
Sel aastal leidis aset rida juubeliüritusi, milles MTÜ liikmed aktiivselt osalesid ja pakkusid oma abi koostööpartneritele. Riigivanem Ants Piibu 125. sünniaastapäeva puhul korraldati ajalookonverents Ajaloomuuseumi ruumides Maarjamäe lossis. Aukülalisena viibis kohal ka Ants Piibu pojapoeg Erik Piip Tartust. Koos Kindral Johan Laidoneri Seltsiga tähistati Johan Laidoneri 125. sünniaastapäeva väljasõiduga Viljandisse pidulikule aktusele. Koos Mementoga mälestati 60 aasta taguse suurküüditamise ohvreid Tallinnas Harjumäel. Asutava Kogu 90. aastapäeva puhul 23. aprillil külastati näitust Toompea lossis. 4. juunil, Eesti lipu 125. sünnipäeval korraldasime koos Eesti Lipu Seltsiga väljasõidu Tartusse, kus vaatamata vihmasele ilmale mälestati Raadi kalmistul Miina Härmat ja Jakob Hurta ning kesklinnas asetati lilled-küünlad riigivanem Jaan Tõnissoni monumendi jalamile. Peale pidulikku aktust tutvuti Jaan Tõnissoni kodumaja olukorraga Anna Haava tänaval ja peeti tulevikuplaane koos Jaan Tõnissoni Instituudi ning eakate seltsingu Hõbeniit esindajatega.
20. augustil kaunistati lilledega presidenti Pätsi ja president Meri büstid presidendi kantselei roosiaias ning otsustati seda traditsiooni jätkata, tähistades nii taasiseseisvumispäeva. 22. augustil aidati kaasa rahvarohkele pidulikule kogunemisele Toompeal Balti Assamblee 20. aastapäeva puhul ja saadeti mootorratturite eskort teele mööda Balti keti marsruuti. Uluotsa-Tiefi valitsuse 45. aastapäeva ja Eesti riigivanemaid meenutati 22. septembril piduliku mälestusteenistusega Tartu Jaani kirikus EELK peapiiskop Andres Põdra osavõtul. Koostöös konsistooriumiga püütakse seda üritust korraldada igal aastal erinevas kirikus. Aktiivselt osaleti ka Vabadussõja võidusamba pidulikul avamisel ja laulu- ning tantsupeol.
Suve suurimaks ettevõtmiseks kujunes president Konstantin Pätsi abikaasa Vilhelmine Ida Emilie (Helma) ümbermatmine Siselinna kalmistult Metsakalmistule.
99 aasta vanune hauakoht oli märgistatud mälestustahvliga ühele kolmeaastasele lapsele, kuid plats oli võsastunud ja drenaaþiga rikutud, peale suulise mälu puudusid muud andmed. Lubade hankimine, läbirääkimised kalmistute töötajatega, arheoloogide ja ekspertidega ning tegevuskava koostamine kestis ligi kaks kuud.
Helma Pätsi säilmed maeti piduliku talitusega õigeusu kombe kohaselt ja suure rahvahulga saatel oma abikaasa, president Pätsi kõrvale 30. juulil, traditsioonilisel Kloostrimetsa mälestuspäeval. Endise talu õuel leidis aset väike kontsert ja kodune vestluskoosolek.
MTÜ kulul korrastati Siselinna kalmistul avatud hauaplats ja maeti ümber ka pr Pätsi peale 1949. a maetud väikelapse säilmed. Oleme oma korraldatavatele üritustele kutsunud riigi juhtkonda, organisatsioonide ja ametiasutuste esindajaid, ajaloohuvilisi kodanikke, riigivanemate järglasi jt. Informeeritud on pressi, on antud intervjuusid ETV-s „Aktuaalsele kaamerale“ ja Vikerraadiole.
Esimese kvartali jooksul kasutati artiklite kogumiku „Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist“ müügist ja liikmemaksudest kogutud raha, teisest kvartalist alates aga riigieelarvelist tegevustoetust, mille abil on tasustatud ka tegevjuhi tööd. Korraldatud on kolm stendinäitust koolides, esinetud ajaloopäevadel ja seminaridel, ostetud museaale, raamatuid, täiendatud foto- ja dokumendiarhiivi, kogutud mälestusi, koostatud kodulehte. Aasta viimases kvartalis alustati artiklite kogumiku koostamisega ja konverentsi ettevalmistamisega, mis on pühendatud Tartu rahu 90. aastapäevale ning Jaan Poskale.
2010. aastal peeti üks üldkoosolek ja kuus juhatuse koosolekut. Liikmeid oli 31. detsembriks 60, juhatuses on 5 liiget. Seoses oma ruumide puudumisega käib MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi asjaajamine tegevjuhi kodus, raamatukogu ja osa dokumendiarhiivi asub Maarjamäe lossis tillukeses toas, kus puuduvad igasugused töötingimused. Museaalne mööbel ja muud suuremad esemed – kokku 17 – on paigutatud ajutiselt hoiule ühte Tallinna kooli, osa on hoiul Ajaloomuuseumi fondides, neli mööblieset on deponeeritud teistesse muuseumidesse. Seega on museaalne tegevus täielikult pidurdatud, kuid MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum püüab visalt leida olukorrale lahendust ja tegutseb entusiastlikult edasi.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2008. aasta tegevuse ülevaade

Möödunud aastal oli MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevus põhiliselt seotud Eesti Vabariigi 90. aastapäeva riiklike üritustega ja projektiga ”Eesti Vabariigi loojad ja hoidjad – Eesti Vabariigi 90 aasta juubeli tegelased”. Koostöös Riigikantseleiga tähistati kõigi riigivanemate sünnipaigad. Mälestuskivid avati August Reile Kurla külas Järvamaal, Aleksander Varmale Viinistul Harjumaal, Otto Strandmanile Vandu külas Läänevirumaal, Ado Birgile Mõnnastes Viljandimaal, Jaan Teemantile Varblas Pärnumaal ja Heinrich Margale Kõllestes Põlvamaal. Pätsi muuseum aitas koostada ürituste programme, külaliste nimekirju, tellis lektoreid, lippureid, transporti, dekoratsioone, koostas päevakohaseid väljapanekuid oma arhiividokumentidest. Sünnikohtade tähistamine äratas valdades suurt huvi meie riigi ajaloo vastu ja kulges igal pool väga rahvarohkelt. Meie fondid täienesid selle tulemusel rohkete video- ja fotomaterjalidega. Mitmete lektorite ettekanded paigutasime kodulehele, käsikirjad aga säilitatakse muuseumi dokumendiarhiivis. Üritusi on kajastatud trükimeedias ja rahvusringhäälingus.
2008. aastal tähistasime kolme riigivanema juubelit. Kaarel Eenpalu 120. sünniaastapäeval korraldasime väljasõidu Arukülla Hellema tallu, kus istutati ilupuid-põõsaid, Anne Eenpalu juhtimisel tegime jalutuskäigu talu pargis ning muuseumitoas leidsid aset kõnekoosolek ja salongikontsert. Ado Birgi 125. sünniaastapäeval viidi läbi rahvarohke pidulik talitus majatahvli juures Rahumäel Nõmme linnaosa vanema osavõtul ja koos Nõmme muuseumiga korraldati Nõmme keskuses sisukas konverents. Samas avati ka näitus Ado Birgist. Koostöös Jaan Tõnissoni Instituudiga tähistati Jaan Tõnissoni 140. sünniaastapäeva, mispuhul korraldati Tallinnas pidulik konverents. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi liikmed asetasid koos Eesti Üliõpilasseltsi vilistlastega lillekimbud Jaan Tõnissoni büsti juurde presidendikantselei hoones koos president Ilvesega.
Maikuus tähistasime väärikalt president Arnold Rüütli 80. juubelit Kadriorus.
Traditsiooniliseks on kujunenud iseseisvuspäeva tähistamine koos välisministeeriumiga. 2008. aastal viidi see Metsakalmistul läbi erandlikult 22. veebruaril, mil peeti pidulik talitus koos hingepalvega president Konstantin Pätsi haual. Peale riiklike pärgade paneku iseseisvusmanifesti väljakuulutajatele Pätsile ja Konikule asetati lilli ja küünlaid ka August Rei, Lennart Meri, Otto Tiefi ja Aleksander Varma haudadele, samuti Siselinna kalmistul Otto Strandmani, Friedrich Akeli tütre Asta Treude, Jaan Poska ja Jaan Raamoti haudadele. Iseseisvuspäeva tähistati 23. veebruaril koos Tahkuranna vallavalitsusega Pärnumaal, osaleti korporatsiooni Fraternitas Estica vilistlastega Tahkuranna mälestustseremoonial, asetati lilled Pärnus Vabadussõja monumendile ja uuele iseseisvuse mälestusmärgile Rüütli platsil. 22. septembril mälestati riigivanemaid piiskopliku mälestusteenistusega Püha Vaimu kirikus. President Konstantin Pätsi ja president Lennart Meri on meeles peetud nende surma- ja sünniaastapäevadel. Perekond Pätsi küüditamispäeva meenutati väga rahvarohke talitusega Metsakalmistul ja muusikalise taustaga kõnekoosolekuga Kloostrimetsas juba 20. korda.
Jaan Poska sünniaastapäeval avati Jaan Poska maja ja selles muuseumituba. Pätsi muuseum deponeeris kolm eset interjööri jaoks ja valmistas koopiaid oma fondi dokumentidest. Koos SA Jaan Poska Mälestusfondi esindajatega tähistati Poska majas ka Tartu rahu aastapäeva ja asetati lilli-küünlaid Jaan Poska hauale.
Pätsi muuseumi liikmed ja juhatus on aktiivselt osalenud mitmetel riiklikel ja koostööpartnerite üritustel: Vabadussõja relvarahu tähistamine Reaalkooli juures, märtsi- ja juuniküüditamise mälestustalitused, lipupäev Toompeal, muinsuskaitsekuul koristustalgud nii Kaitseväe kalmistul kui Narva vangilaagri kalmistul, taasiseseisvuspäeval presidentide büstide kaunistamine Kadriorus jm. Kevadel korraldati bussiekskursioon koos Eesti Sõjahaudade Hooldeliidu Pärnu bürooga, et tutvuda Vabadussõja mälestusmärkidega Pärnumaal.
Peale tähtpäevaliste väljapanekute on MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum koostanud aasta jooksul neli stendinäitust. Näitus „Eesti Vabariik 90” oli avatud riigi juubeliks Pärnumaal Uulu raamatukogus ja hiljem Võiste põhikoolis. Näitus „August Rei” avati 23. aprillil Pilistvere rahvamajas, viidi edasi Kirivere põhikooli, näidati külapäevadel Kurla külas ja toimetati Kabala põhikooli Türi vallas. Koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga koostati näitus „Jaan Poska ja Tartu rahu”, mis oli avatud sügisel Tartu ülikooli vanas kohvikus. Näitus „Ado Birk 125” avati sügisel Nõmme muuseumis. Rändnäitus „President Konstantin Pätsi elu ja töö” oli aasta algul avatud Rapla raamatukogus, riigi juubeliks viidi üle Kärdlasse Hiiumaa muuseumisse ja sügisel avati Haapsalus Läänemaa muuseumis. Pirita-Kose sanatoorse kooli 70 aasta juubeli puhuks koostati ja anti koolile üle näitusematerjal president Pätsi Kloostrimetsa talu kohta.
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi arhiivifondidesse on kogunenud rikkalikult informatiivset materjali nii trükistena kui digitaalsel kujul. Aasta jooksul suudeti katalogiseerida pisitrükiste kogu, fotokogu korrastamine on pooleli. Abitööks on kasutatud lepingulisi töötajaid. Kahjuks või õnneks kasvab materjalide hulk kiiremini kui võimalused nende töötlemiseks ja süstematiseerimiseks.
Ka Konstantin Pätsi koduleht areneb pidevalt. Oktoobrikuuks oli kodumaisieid külastusi 4792. Riikidest on huvi tundnud kõige rohkem Rootsi – 282 korral. Eksootilised Jaapan ja Panama on huvitunud 1 korral, Euroopa Liit 2 korral, aga Vene Föderatsioon 10 korral ja Ameerika Ühendriigid 45 korral. Seega on Pätsi muuseumi tegevus ja info avatud kogu maailmale.
Meie liikmetest on eriti nõutavad lektoriteks ja kõnelejateks Trivimi Velliste, Küllo Arjakas, Anto Raukas, Jaan Tamm, Hardo Aasmäe, Arnold Rüütel, Heli Susi, Hilda Sabbo, välisliikmetest Enn Nõu ja Seppo Zetterberg. Telefoni teel ja e-kirjadega on korduvalt pöördutud meie poole mitmesuguste küsimustega, sageli soovitakse muuseumiteenust ja ekskursioone, millest peame kahjuks ära ütlema, kuna ruumide puudumise tõttu traditsioonilist tegevust ei toimu. Siiski on meie muuseumi lühitutvustus ära toodud ka 2008. aastal ilmunud uues muuseumiteatmikus. Vajadus riigivanemate muuseumi järele on tõusnud seoses ühiskonna huvi tõusuga Eesti lähiajaloo vastu.
2008. aasta tegevus oli suuresti tagatud Vabariigi Presidendi kantselei tegevustoetusega. Projektitoetuse tagas hasartmängumaksude nõukogu. Lisaks on hästi kulgenud meie raamatu „Alasi ja haamri vahel” müük.
5-liikmeline juhatus on tegutsenud koos aktiivsete liikmete ja usaldusväärsete koostööpartneritega tulemuslikult aastaplaani alusel. Viisime läbi ühe üldkoosoleku, juhatuse koosolekuid on olnud neli. Surma läbi kaotasime ühe liikme, vastu võtsime kaks uut liiget.
Meie eesmärk käesoleval tegevusaastal on leida uusi nooremaid liikmeid, tegutseda alalhoidlikult majanduskriisi tingimustes, otsida väljapääsu ruumikitsikusest ja jätkata oma põhikirjalist tegevust ajaloolise mälu talletamisel tulevastele põlvedele.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2007. aasta tegevuse ülevaade

Möödunud aasta tegevus kulges meie põhikirja ja juhatuse kavandatud aastaplaani silmas pidades. Muudatused plaanis tekkisid objektiivsetel põhjustel.
1. jaanuaril 2007. aastal oli MTÜ-l 54 liiget, neist 3 välisliiget – 2 Rootsis ja 1 Austraalias. Aasta algul tuli juurde 2 uut liiget. Sügisel lahkus surma läbi Eesti Vabariigi esimese riigikontrolöri Anton Palvadre tütar Lea Palvadre, aasta lõpuks jäi koosseisu 55 liiget. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 5-liikmeline juhatus on pidanud aasta jooksul 7 koosolekut, üldkoosolekuid on olnud üks. Põhilist tööd on teinud üks palgaline juhatuse liige nii tegevjuhina kui projektijuhina kooskõlas juhatuse otsustega.
Aasta jooksul korraldati 22 üritust ja võeti 15 korral osa partnerite tegemistest. Ühingu liikmete aktiivsus paistab igal pool silma: sageli oleme kohal olnud oma rahvuslipuga, oma ürituste kohta oleme avaldanud pressiteateid, andnud intervjuusid raadiole ja televisioonile. Oleme tänulikud headele koostööpartneritele, kelleks on: Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Meestelaulu Selts, Eesti välisministeerium, Memento Tallinna Ühendus, Kindral Johan Laidoneri Selts, SA Jaan Poska Mälestusfond, Korporatsioon Fraternitas Estica, üliõpilasselts Rotalia, Saue vallavalitsus, Tallinna Ülikool, Pärnu Muinsuskaitse Selts, Tahkuranna vallavalitsus, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit jpt.
Lisaks traditsioonilistele riigivanematega seotud tähtpäevaüritustele võtsid meie liikmed osa Vabadussõja vaherahu meenutamisest reaalkooli Poisi juures, admiral J. Pitka mälestussamba avamisest, Tallinna märtsipommitamise aastapäeva üritustest, märtsi- ja juuniküüditamise aastapäeva leinatalitustest, muinsuskaitsekuu läbiviimisest, lipupäevast Toompeal, Jüriöö pargi pidulikest rahvaüritustest, taasiseseisvuspäeva tähistamisest Kadrioru roosiaias jt. Muinsuskaitsekuul korrastati riigitegelaste haudu Tallinna kalmistutel, istutati Tahkurannas president Pätsi mälestussamba juures 100 roosipõõsast ja korraldati Poska Maja renoveerimise ajal kolmel korral koristustalgud.
Meie suurettevõtmiseks kujunes 30. novembril vabariigi 90. aastapäevale pühendatud teaduslik ajalookonverents projekti „Alasi ja haamri vahel” raames koos näitusega ja raamatu esitlusega. Projekti toetasid kultuuriministeerium ning haridus- ja teadusministeerium. Konverentsil käsitleti 1930. aastate Eesti valitsuspoliitikat, ettekandeid oli 5. Näitusel eksponeeriti esmakordselt Konstantin Pätsi hauast Buraðevos leitud esemeid, tutvustati Pätsi tõlketöid jm rariteetseid materjale. Raamatut „Alasi ja haamri vahel. Artikleid ja mälestusi Konstantin Pätsist“ reklaamiti edukalt ja 1500st trükitud eksemplarist müüdi enamus ära aasta lõpuks.
Koos välisministeeriumiga organiseeriti riiklik pärgade panek president Konstantin Pätsi ja dr Konstantin Koniku haudadele Metsakalmistul iseseisvuspäeva talitusel. Samal korral kaunistati lillede ja küünaldega ka president Lennart Meri, riigivanemate August Rei ning Aleksander Warma hauad. Sellega alustati koostöös Kaitseliidu Tallinna Maleva orkestri ja segakooriga uut traditsiooni. Kolmandat aastat järjest on sellele mälestustalitusele kaasa haaratud pealinna mitmete lasteaedade lapsed. Üritusel osales üle 100 inimese.
Eriti rahvarohkelt toimus traditsiooniline Kloostrimetsa talu mälestuspäev Konstantin Pätsi haual ja kõnekoosolekuga presidendi suvetalu õuel koos Matti Pätsi perekonnaga. Hingepalve pidas EAÕK ülempreester Emmanuel koos üleskutsega austada oma rahva suurmehi. Pidulikkust suurendasid mitmete organisatsioonide lipud hauaplatsil.
Septembris tähistati koos Saue vallavalitsusega ja Eesti Meestelaulu Seltsiga riigivanem Jaan Teemanti 135. sünniaastapäeva. Pidulik talitus toimus Veskimetsa talu mälestuskivi juures ja ettekandekoosolek Laagri põhikooli saalis. Kohapeal esitletud trükisele Jaan Teemantist andsime rohkesti pildimaterjali muuseumi arhiivifondist.
Peale riigivanemate peeti meeles ka Jaan Poskat mälestustalitusega Siselinna kalmistul Tartu rahu päeval ja Poska surma-aastapäeval. Poska tn 8 peeti ettekandekoosolek ja kohtuti Tallinna linnavolikogu esimehega, filmiti Poska Maja renoveerimise käiku ja koristamistalguid.
Aasta jooksul avati 6 näitust, neist 2 Pärnus, 1 Tõstamaal, 1 Kaismal, 1 Kodilas ja 1 Tallinnas. Rändnäitus „President Konstantin Pätsi elu ja töö” on nõutav raamatukogudes ja koolides ning kujunenud heaks abimaterjaliks ajalooõpetajatele. Kokku on näitusi külastanud üle 1000 inimese. Esimeses kvartalis avasime kodulehekülje, mida pidevalt täiendatakse. Korrastati muuseumi raamatukogu ja ajakirjade fond, koostati bibliograafiline kataloog ning sisestati arvutisse 550 nimetust. Fotokogu ja arhiivkogu on aasta jooksul tublisti lisa saanud ning vajab samuti arvutiseerimist. Seejuures puuduvad täiesti fotode, filmide, dokumentide ja esemete hoidmiseks hädavajalikud tingimused, rääkimata töötingimustest. Riigivanemate toa sulgemisega 1. juunist seoses Ajaloomuuseumi uute plaanidega kadus meil kahjuks museaalne väljund Eesti riigivanemate tutvustamiseks. Nagu ebaõnnestusid presidendikantselei varasemad püüdlused rajada riigivanemate muuseum Weizenbergi tänavale, nii on Tallinna linnavalitsus loobunud ka plaanist anda ruume meie MTÜ-le Jaan Poska Majas. Karjuv vajadus ruumide järele sunnib otsima alternatiivseid lahendusi riigi juubeliaastal.
Tänu riigieelarvelisele tegevustoetusele presidendikantselei poolt saavutas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum 2007. aastal silmapaistvat edu. Majanduslik kindlustunne ja MTÜ liikmete aktiivsus annab julgust riigi 90 aasta juubeliürituste väärikaks tähistamiseks ja kavandatud ülesannete edukaks täitmiseks 2008. aastal.

Elle Lees
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi tegevjuht


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2006. aasta tegevuse ülevaade

2006. aasta oli Konstantin Pätsi Muuseumile edukas, tegutseti juhatuse poolt koostatud ja üldkoosolekul läbiarutatud plaani alusel.
Aasta algul oli muuseumil 60 liiget, aasta jooksul lisandus 2 liiget. Tänasest 62 liikmest 3 on välisliikmed (Rootsi, Austraalia).
5-liikmeline kolmeks aastaks valitud juhatus tegutseb aktiivselt ning üksmeelselt juba aastaid peaaegu samas koosseisus. 10 aastat oli esimeheks ajaloolane Küllo Arjakas, 2006. aastal valiti tema asemele aatekaaslane ja kolleeg Trivimi Velliste. Tegevjuhi ülesandeid täidab asutajaliige ja esimehe asetäitja Elle Lees, kellele juhatuse otsusega määrati alates 1. juunist kuutasuks 4000 krooni. Juhatus on pidanud aasta jooksul 10 koosolekut. Korraliste koosolekute vahepeal on peetud töiseid arutelusid vastavalt vajadusele. 2006. a viidi läbi 2 üldkoosolekut, millest esimesel kinnitati 2005. a tegevuse ja revisjonikomisjoni aruanne ning valiti uus juhatus ja revisjonikomisjon, teisel kinnitati põhikirja muudatused. Kõik muudatused MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi andmetes on kantud riiklikku registrisse. Asjaajamise dokumentatsioon ja arhiivimaterjalid asuvad Maarjamäe lossis ühes ajutiselt kasutatavas väikeses ruumis vastavalt koostööleppele Eesti Ajaloomuuseumiga.

2006. aastal organiseeris MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum 14 avalikku üritust, koos teiste organisatsioonidega veel 8 üritust. Eriti rahvarohked olid järgmised ettevõtmised:
- President Konstantin Pätsi 50. surma-aastapäeva tähistamine 18. jaanuaril riikliku leinatalituse ja piduliku ettekandekoosolekuga Tallinna Botaanikaaia palmimajas;
- Iseseisvuspäeva tähistamine mälestustalitusega 23. veebruaril Metsakalmistul president Konstantin Pätsi ja Eestimaa Päästekomitee liikme dr Konstantin Koniku haual koos EV Välisministeeriumi protokolliosakonnaga;
- Riigivanem Juhan Kuke mälestustahvli avamine 20. juunil Nõmmel Õie tn 21;
- Kloostrimetsa talu 18. mälestuspäev (presidendi pere küüditamise 56. aastapäev) 30. juulil hingepalvega Metsakalmistul ja sõprusringiga Kloostrimetsas;
- pidulik mälestusteenistus kõigi Eesti riigivanemate auks 22. septembril Piiskoplikus Toomkirikus Toompeal Eesti Vabariigi presidendi, riigikogu juhatuse, peaministri, riigisekretäri, välisdiplomaatide ja kirikute juhtide osavõtuga.

Koos Kindral Johan Laidoneri Seltsiga asetati lilli ja küünlaid Reaalkooli juures asuva mälestusmärgi jalamile nii 3. jaanuari hardushetkel kui võidupühal. Traditsiooniliseks on muutunud Tartu rahu aastapäeva tähistamine koos Jaan Poska Mälestusfondiga, ka eelmisel aastal asetati pärg Poska hauale ja peeti avalik kõnekoosolek restaureeritava Jaan Poska maja juures Kadriorus. Koos Eesti Sõjahaudade Hoolde Liiduga kaunistati president Pätsi mälestussammast Tahkurannas ja presidendi adjutandi Karl Imani 100.
sünniaastapäeval tema hauda Hiiu Rahu kalmistul. Konstantin Pätsi Muuseum saatis rahvuslipu ja pärjaga president Lennart Merit tema viimsel teekonnal ning riigivanem August Rei ja Therese Rei põrmusid nende ümbermatmisel Metsakalmistule. Koostöös Eesti Muinsuskaitse Seltsiga korrastati muinsuskaitsekuu raames riigitegelaste haudu Metsakalmistul ja viidi läbi talgud Narva vangilaagri kalmistul, korraldati väljasõit Pärnu Alevi kalmistule, Tahkuranda ja Pulli muistse asula paika, avati Uulu kultuurikeskuses näitus “President tuleb koju” ning uuriti August Rei sünnipaika Kabala vallas Kurla külas. Konstantin Pätsi Muuseumi rändnäitus “President Konstantin Pätsi elu ja töö” avati juulis Uulu raamatukogus, pandi välja Tahkuranna kiriku juures vallapäevadel ja seejärel avati Võiste raamatukogus. Kõik see tihendas sidemeid Tahkuranna vallavalitsusega. Koostöös riigikantseleiga otsustati riigivanem August Rei mälestuse jäädvustamise ja eksiilvalitsuse peaministri Jüri Uluotsa ümbermatmise küsimus võtta 2007. aasta tegevuskavva. Muuseumi liikmed võtsid aktiivselt osa lipupäeva tähistamisest Toompeal koos Lipu Seltsiga, samuti president Pätsi ja president Meri mälestusmärkide avamisest Kadriorus presidendi roosiaias taasiseseisvumispäeval.
Ettekandekoosolekutega Maarjamäe lossis tähistati August Rei 120. ja Heinrich Margi 95. sünniaastapäeva, peeti Konstantini päeva Tallinna Botaanikaaias ja Hellema (Kaarel Eenpalu) talu päeva Arukülas, võeti aktiivselt osa Eesti Sõjamuuseumi, Riigiarhiivi, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu, Memento jt organisatsioonide üritustest. Allakirjutanu on osa võtnud kahest museoloogiaalasest koolitusest Muuseumiühingus ja Harjumaa muuseumis, koostanud Konstantin Pätsi Muuseumi väljapanekuid ning tutvustanud Maarjamäe lossi Riigivanemate tuba Kohtla-Järve vene gümnaasiumi õpilastele ja üksikkülastajatele. Meie raamatukogu, dokumendiarhiiv ja fotokogu täieneb pidevalt, kuid ruumipuudus takistab kameraalset muuseumitööd.
22. septembril ilmus Konstantin Pätsi Muuseumil koostöös Ajaloomuuseumi ja Riigiarhiiviga aastaid oodatud väljaanne Eesti riigivanemaist koos fotode ja elulugudega. Tegime haridusministeeriumile ettepaneku võtta see koolides kasutusele õppematerjalina. Inglise keeles ilmub trükis 2007. a.
Sügisel alustati ettevalmistust Konstantin Pätsi elu ja tegevust käsitleva kogumiku väljaandmiseks. Käsikirjade toimetamiseks sõlmiti leping Anne Vellistega. Alustatud on mitmete eksponaatide restaureerimist ja hakatud ette valmistama Konstantin Pätsi Muuseumi kodulehe koostamist. Selleks muretseti vajalik tehnika ja kasutati firma Digimap konsultatsiooniteenust.
Muuseumi koostööpartnereist kõige olulisem on Vabariigi Presidendi kantselei, kellega on sõlmitud leping eelarvelise toetuse kasutamiseks alates teisest kvartalist. Tänu riigieelarvelisele rahaeraldisele 2006. aastal 260 000 krooni suuruses summas oleme saanud edukalt tegutseda. Esmakordselt kümne tegevusaasta jooksul tekkis võimalus maksta ühele inimesele töötasu. Probleemiks jääb veel ruumide või maja leidmine Riigivanemate Muuseumile ja kontoriruum Konstantin Pätsi Muuseumile.
Peale eelarvelise summa saab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum sissetulekut liikmemaksudest ja eraannetustest. Aastabilansi koostamiseks ostetakse raamatupidamise teenust. 2006. aasta eelarvelist toetust on kasutatud sihipäraselt ja kooskõlas põhikirjalise tegevusega.

Elle Lees
juhatuse liige


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2005. aasta tegevuse ülevaade

2005. aasta oli meie ühingu jaoks väga raske. Oli küll võitusid, kuid ka suuri kaotusi – 5 aktiivset liiget lahkus surma läbi. Keeruline oli ka juhatusel, sest oma ametipostist loobus meie kauaaegne esimees.
23. juulil suri raske haiguse tõttu 83. eluaastal Elvi Pirk – ajakirjanik, vabadusvõitleja, väga tuntud ühiskonnategelane, kõrgete riiklike ordenite kavaler. Ta maeti auavalduste saatel Metsakalmistule. 17. juulil suri haiglas 80. eluaastal Karin Hanesoo. Ta oli elukutselt raamatupidaja, kes koostas meie ühingu pearaamatu alates 1996. aastast. Karin Hanesoo oli paljude seltside aktiivne liige, alati abivalmis, heatahtlik. Tema urn maeti sügisel Rahumäe kalmistule.
7. detsembril suri Torontos meie välisliige professor Valdek Raiend. Ta oli korp! Fraternitas Estica vilistlane, kes veel raskesti haigena käis suvel oma kodulinnas Jõhvis avamas mälestussammast kindral Aleksander Tõnissonile. Suures osas tänu prof Raiendile saime viis aastat tagasi anda välja oma artiklite kogumiku.
12. detsembril suri medõde Ruti Ratassepp ja 13. detsembril järgnes talle abikaasa jurist Enn Ratassepp – mõlemad raske haiguse läbi. Nad maeti ühishauda Pärnamäele.

2005. aasta lõpuks oli meie ühingus kokku 54 liiget, neist 3 välisliiget. Kolm liiget on juba pikemat aega passiivsed olnud.
Üldkoosoleku poolt valitud 5-liikmeline juhatus (Küllo Arjakas, Ira Einama, Jüri Kraft, Elle Lees, Siiri Liiv) tegutses varem koostatud ja üldkoosoleku poolt kinnitatud kalenderplaani alusel, mida tegevuse käigus pidevalt täpsustati ja täiendati. Juhatuse esimeheks oli kuni 18. augustini Küllo Arjakas, seejärel ta taandas end esimehe kohalt ja juhatuse koosseisust seoses MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi sattumisega riigivõlgnike hulka K. Arjaka enda finantseksimuse pärast. Maksuameti juristide aeglase uurimistöö tulemusena tekkis meie ühingul veel viivis. Tänaseks on võlad makstud tänu Küllo Arjaka toetusele.
Alates 30. septembrist on juhatuse esimehe kohuseid täitnud Elle Lees. Aasta jooksul pidas juhatus 10 koosolekut. Muuseum viis läbi 20 üritust, osa võeti veel 15st teiste organisatsioonide ettevõtmistest. Korraldasime 5 näitust, neist ühe koos välisministeeriumiga. Konstantin Pätsi elu ja tööd kajastav näitus oli Narva Linnamuuseumi Hermanni tornis, osa näitusest Narva Eesti Majas, seejärel Kurtna Mootorrattamuuseumis ja lõpuks Toila Oru restaureeritud veetornis. Koos välisministeeriumi arhiiviga koostasime näituse Otto Strandmani 130. sünniaastapäevaks, viisime läbi mälestustalituse Siselinnakalmistul ja avasime riigivanema perekonna toetusel mälestusplaadi Roosikrantsi tänaval. Peale selle on meil püsiekspositsioon Riigivanemate toas Maarjamäe lossis.
Väiksemaid väljapanekuid oleme korraldanud riigivanemate mälestusüritustel. Oleme pidanud meeles Jüri Uluotsa, Jüri Jaaksoni, Jaan Poska, Konstantin Pätsi, Peeter Pätsi, Juhan Kuke, Aleksander Warma ja Otto Strandmaniga seotud tähtpäevi. Samuti oleme organiseerinud riikliku talituse Metsakalmistul president Pätsi ja Konstantin Koniku auks. Oleme tegutsenud veel Narvas, Toilas, Kärus, Avanduse vallas, Tahkurannas, Pärnus ja Kurtnas. Peetud on kaks ettekandekoosolekut ja üks konverents.
Ettekandekoosolekud, mis olid pühendatud Jüri Uluotsale ja Jüri Jaaksonile, peeti Maarjamäe lossis, Juhan Kukele pühendatud väljasõidukoosolek leidis aset Kärus. Oma ühingu 10. aastapäeva tähistasime ajalookonverentsiga Tallinna Botaanikaaias.
Kõige rahvarohkemad olid Metsakalmistu mälestustalitused 23. veebruaril ja 20. oktoobril, kui osavõtjate arv ületas 100. Huvipakkuvamad olid ka Tartu rahu päeva, Peeter Pätsi 125. sünniaastapäeva ja muidugi MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 10. aastapäeva tähistamine.
Oleme toetanud partnereid lipupäeval Toompeal; osalenud Ernst Jaaksoni, Maria Laidoneri ja Aleksander Tõnissoni mälestusüritustel vastavalt Tallinnas, Haapsalus ja Jõhvis. Külalistena võtsid Elle Lees ja Küllo Arjakas osa Vaali vabariigi 100. juubeli tähistamisest Päinurmes, kus K. Arjakas pidas põhiettekande. Olgu siinjuures rõhutatud, et paljudel ettevõtmistel on põhiettekande pidaja olnud Küllo Arjakas, ühtlasi on ta andnud rohkesti intervjuusid raadiole ja televisioonile.
Õnneks on meedia hakanud viimasel ajal rohkem tähelepanu pöörama lähiajaloole ja seejuures meie ühingu üritustele. Ka ise oleme hakanud paremini edastama pressiteateid. Selles osas on toeks olnud nii Küllo Arjakas kui Trivimi Velliste, samuti Eesti Muinsuskaitse Selts. Meil on aga üks liige, kelleta ei saa ühtki välisüritust läbi viia – nii vihmas, tuules, lumesajus kui kuumas päikeses hoiab meie sinimustvalget Fredi Lepp.
Konstantin Pätsi Muuseumi koostööpartneriteks on olnud presidendi kantselei, riigikantselei, välisministeeriumi protokolliosakond ja arhiiv, Tallinna linnavalitsus, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts, Eesti Muuseumiühing, Eesti Genealoogia Selts, Harjumaa muuseum, Eesti sõjamuuseum, Jaan Poska Mälestusfond. Abi oleme saanud riigivanemate järglastelt ja paljudelt üksikisikutelt nii kodu- kui välismaalt. Tööd on tehtud tasuta ja missioonitundest.
Rahalist toetust oleme saanud Tallinna Kultuuriväärtuste ametilt – 3000 kr projektipõhiselt, sponsorlustoetust AS MIVAR-VIVA-lt 2500 kr ja AS Sangarilt 5000 kr. Tegevustoetust 1000 kr andis hr Rein Grabbi ja 100 CAD pr Auksman Kanadast. Trivimi Velliste organiseeritud korjanduse tulemusena Riigikogu muinsuskaitse ühenduses saadi 1700 kr, mille eest oli võimalik osta peaaegu tosin unikaalset originaalfotot riigivanematest. Igal aastal on meie tegevust toetanud pr Eda Sarapuu. Tänu lahketele annetajatele astusime 2006. aastasse kindlama tundega ja suutsime tasuda raamatupidamise teenuse 1000 kr, mille tulemusena oleme saanud kaasaegse majandusaasta aruande. 2006. aasta tegevuse rahastamiseks käivad läbirääkimised meie koostööpartneritega, loodame saada positiivseid otsuseid.
Juhatus on kokku pannud 2006. aasta kalenderplaani, mis võiks olla edaspidise tegevuse aluseks. Praegu on meie asukoht Maarjamäe lossis üsna kindel – Ajaloomuuseumi direktori Sirje Karise loal saame endiselt kasutada väikest töökabinetti ja koosolekute saali. On loodud soodne pind koostöö arendamiseks.
Konstantin Pätsi Muuseum on kirjas statistikaametis ja asub Eesti muuseumide nimekirjas. Meie poole on pöördutud info, piltide või abi saamiseks, on soovitud samuti muuseumikülastust, mida on kahjuks raske läbi viia teise muuseumi ruumes. Aga oma näituste külastajate ja üritustest osavõtjate arvuga, s.o 5660 inimest 2005. aastal, anname mitmele uhkele muuseumile silmad ette küll.
Juhatuse liikmed on 2005. a kulutanud rohkesti närve, kuid tegutsenud visalt ja kohusetundlikult ühtse meeskonnana, seepärast võime rahuldustundega möödunud aastale tagasi vaadata.

Elle Lees
juhatuse liige
8. aprillil 2006. a.


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2004. aasta tegevuse ülevaade

2004. aasta oli suurte sündmuste aasta. 30. märtsil sai Eesti Vabariik NATO liikmeks ja 1. mail Euroopa Liidu liikmeks. Sellele aastale langesid ka mitmed ajalooliste sündmuste ümmargused tähtpäevad. Meie ühing tähistas suurejooneliselt president Pätsi 130. sünniaastapäeva, korraldades riikliku mälestustalituse ja ajalookonverentsi ning rohkem kui 100 eksponaadiga näituse. Aktiivselt osaleti kindral Johan Laidoneri ja Eesti lipu 120. sünniaastapäeva üritustel.
Esimese eestikeelse Tallinna volikogu valimistest möödus 100 aastat, sellest teavitati Tallinna linnavalitsust ja koos mälestati endisi linnapäid eesotsas Jaan Poskaga. Koostöös Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu ja Politseimuuseumiga tähistati 80 aasta möödumist 1924. aasta 1. detsembri mässu mahasurumisest. 65 aastat möödus MRPst ja II maailmasõja algusest, 60 aastat Narva, Tallinna ja Tapa pommitamisest, Eesti Rahvuskomitee loomisest, Narva ja Sinimägede kaitselahinguist, paadipõgenemisest, Uluotsa-Tiefi valitsusest ja Tallinna langemisest. Ajalugu tuli korraga igaühele väga lähedale ja pani inimesed liikuma. Meie aktiivsest osalemisest ajaloosündmuste tähistamisel räägib Eesti Lipu Seltsi poolt kingitud rahvuslipp, mille andis meile Otto Tiefi haual üle peaminister Juhan Parts.
Aasta jooksul korraldasime 14 üritust, sealhulgas 2 ajalookonverentsi, ühe näituse, ühe bussiekskursiooni, 4 ettekandekoosolekut, 2 talguüritust ja mälestustseremooniad Metsakalmistul ning Siselinnakalmistul. Kogusime raha kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi jaoks Viljandis, toetasime kindral Aleksander Tõnissoni skulptuuri avamist Jõhvis. Peale K. Pätsi juubelinäituse on Maarjamäe lossis avatud püsinäitusena Riigivanemate tuba, mida suvel külastas riigivanem Ants Piibu poeg Erik Piip USAst ja riigivanem Jaan Teemanti tütretütar Ly Tjemkes perekonnaga Hollandist. 24. septembril tutvus muuseumitoaga ja kuulas loengut K. Pätsist baškiiria kooliõpilaste rühm Ufaast. Taanlaste grupile Svedborgist korraldati ekskursioon endises presidendi Kloostrimetsa talus ja vastuvõtt TBA rosaariumis koos naiskoori lauljatega.
Osalesime K. Pätsi skulptuuriga Arhitektuurimuuseumi näitusel. Meie ühingust avaldati artikkel „Eesti entsüklopeedias”. Oleme pööranud tähelepanu ka oma liikmete koolitamisele – Hardo Aasmäe pidas loengu Vene riigi piiride küsimust ja preester Emmanuel Kirss vapside liikumisest Eestis isiklike mälestuste kaudu.
Meie varahoidja on osa võtnud 2 museoloogiaalasest seminarist. Muinsuskaitsekuul korrastasime Metsakalmistul 12 ja Siselinna kalmistul 13 hauda. Septembris käisime koos ESHLi liikmetega ekskursioonil Ida-Virumaal, kus tutvusime sõjameeste kalmistute ja püstitatud mälestusmärkide olukorraga.
Oma üritustest oleme üldsust informeerinud meedia kaudu. Meie esimees Küllo Arjakas on andnud intervjuusid Vikerraadiole, Kuku raadiole, “Aktuaalsele kaamerale”, TV3-le; ajalehtedes on ilmunud pressiteated. Koos muuseumitoa külastusega on meie üritustest aasta jooksul võtnud osa 8860 inimest.
Muuseumi arhiiv on täienenud hulga fotode, dokumentide, raamatute ja pisitrükistega. Säilikute arv ületab 2000. Kahjuks puuduvad ressursid ja võimalused materjalide normaalseks süstematiseerimiseks, töötlemiseks ning hoidmiseks. Takerdunud on kodulehe loomine ja konverentsimaterjalide väljaandmine.
Rahalist toetust saime Kultuuriametilt 3000 kr, pr Auksman annetas 100 CAD. Aasta algul oli meil raha 16 894 kr, aasta lõpuks jäi järele 6132 kr. Peale liikmemaksude saame loota ainult projektipõhistele rahataotlustele. Selleks on vaja head projektikirjutajat.
Juhatuse 5 liiget teevad kõike oma põhitöö kõrvalt ühiskondlikus korras. Aasta jooksul on peetud 6 juhatuse koosolekut ja üks üldkoosolek. Vastavalt vajadusele on igal kuul toimunud juhatuse liikmete vahel protokollimata arutelusid.
Juhatus arvas liikmete nimekirjast välja Jüri Seliranna, Kalju Tuuliku ja Vainu Tuuliku nende isiklike avalduste alusel ning Mailis Wakehami, kes on üle 3 aasta maksuvõlglane ja asunud Austraaliasse, teatamata oma aadressi. Välisliige hr Herman Kanadast teatas oma loobumisest. Prof Valdek Raiend astus liikmeks maikuus. Seega on meil praegu 60 liiget, neist 4 välisliiget – 1 Austraaliast, 1 Kanadast ja 2 Rootsist.
Koostööpartnereid on meil rohkesti: ajaloomuuseum, Harjumaa muuseum, sõjamuuseum, Eesti Muinsuskaitse Selts, Kindral Joh. Laidoneri Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Memento, presidendi kantselei, välisministeerium, Tallinna kultuuriamet, Eesti Apostliku Õigeusu Kirik, Kaitseliidu orkester ja segakoor, Kaitseväe orkester, Teaduste Akadeemia, SA Jaan Poska Mälestusfond, Vana-Narva Selts, Tallinna botaanikaaed. Siinkohal kõigile suur tänu!
Meil on ideid ja mõtteid rohkem, kui realiseerida suudame. Juhatus on tegelnud riigivanemate muuseumi rajamise küsimusega Kadriorgu koos presidendi kantselei ja kultuuriministeeriumiga. Meie idee on ka Jaan Poska mälestustoa loomine Poska tn 8, mis kuulub Tallinna linnavalitsuse haldusse. Siin on piduriks olnud ametnike saamatus või poliitiline võim, samuti ärihuvid. Meie ühingule annaks Poska maja suhtes lahenduse leidmine võimaluse tegutseda nii muuseumi kui seltsina, leida endale kodu, areneda normaalsetes tingimustes ja tegutseda paremini kogu ühiskonna huvides.

Elle Lees
juhatuse liige


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2003. aasta tegevuse ülevaade

Möödunud aasta tegevus oli vastavuses ühingu põhikirjaga ja toimus juhatuse koostatud ning üldkoosoleku poolt kinnitatud kalenderplaani alusel. President Konstantin Pätsiga seotud mälestustalitusi Metsakalmistul viidi läbi 7 korral, neist 2 hingepalvega Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku kombe kohaselt. 15. korda meenutati presidendi perekonna küüditamist oma Kloostrimetsa talust talitusega Metsakalmistul ja jalutuskäiguga presidendi roosi juurde Tallinna botaanikaaia rosaariumis. Pidulikult meenutati ka teisi riigivanemaid. Kaarel Eenpalu 115. sünniaastapäeva peeti Arukülas Hellema talus koos tütre Mai Armei ja tütretütre Anne Eenpaluga. Ado Birgi 120. sünniaastapäeval õnnistati Nõmmel tema endise kodumaja mälestustahvel ja koos sugulastega peeti pidulik koosolek Nõmme muuseumis. Jaan Tõnissoni 135. sünniaastapäeva puhul kaunistati lillede ja küünaldega riigivanemate mälestustahvel presidendi lossis Kadriorus vabariigi presidendi Arnold Rüütli ja EÜSi vilistlase Mart Laari osavõtul. Erakordselt tuisusele ilmale vaatamata esines ka Kaitseväe orkester kapten Indrek Toompere juhatamisel. Vabariigi 85. aastapäeva mälestusüritus Metsakalmistul viidi läbi koostöös EV välisministeeriumi protokolliosakonnaga pidulikult ja rahvarohkelt. Tartu rahu päeva tähistati avaliku mälestuskoosolekuga Jaan Poska auks tema endise kodumaja juures Poska tn 8, et juhtida linnavalitsuse tähelepanu ajaloolise hoone armetule olukorrale. Samal päeval võttis Jaan Poska Mälestusfondi juhatus vastu otsuse teha tihedat koostööd Konstantin Pätsi Muuseumi juhatusega, et päästa hoone hävingust ja rajada sinna Jaan Poska memoriaalmuuseum.
Esimest korda väljaspool Tallinna koostati muuseumi materjalidest rändnäitus teemal “Eesti riigivanemad”, mida näidati Pärnu maakonnas Tõstamaa rahvamaja vastavatud näitusesaalis ja Häädemeeste koduloomuuseumis. Viimases peeti ka loeng ja kohtuti ajaloohuviliste kooliõpilastega. Kolme kuu jooksul käis näitusel üle 200 inimese. Püsinäitusena toimib Maarjamäe lossis Riigivanemate tuba.
Muinsuskaitsekuu raames korrastati Metsakalmistul 12 riigi- ja kultuuritegelase hauad ning viidi läbi ekskursioon endise Kloostrimetsa talu tutvustamiseks TBA territooriumil. Koos Eesti Sõjahaudade Hoolde Liiduga käidi kahepäevasel ekskursioonil Ida-Virumaal, tutvuti sõjameeste kalmistute olukorraga. Rühm meie ühingu liikmeid külastas Kadriorus presidendi administratiivhoonet. Talgute korras koristati Ahtri tänaval Siimeoni kiriku ümbrus, tutvuti restaureeritava kiriku ajalooga ja peeti Konstantini päeva piknik, millel osales kogudus koos preester Meletiosega. Meenutati president Pätsi venda, EAÕK ülempreestrit Nikolai Pätsi. Noorema venna, Voldemar Pätsi 125. sünniaastapäeva puhul peeti ettekandekoosolek koos linnamuuseumi kodu-uurijatega. Meie ühingu liikmed võtsid aktiivselt osa teiste organisatsioonide korraldatud avalikest üritustest, nagu märtsikuu suurküüditamise aastapäev, juunikuu leinapäev, võidutule süütamine Tori kirikus jt.
Kõikidest üritustest on kogutud fotosid ja lindistusi kroonika jaoks ühingu fondidesse. Arhiivkogu on täienenud dokumentide, raamatute ja pisitrükistega. Septembris saime Pärnumaalt Torist haruldase eksponaadi – president Pätsi poolt oma hambaarstile dr Antsonile hangitud hambaravitooli, mis vajab küll restaureerimist. Koos Kindral Johan Laidoneri Seltsiga algatati ülemaaline mälestuste kogumise kampaania, et saada täiendavat materjali Eesti 15 riigivanema ja kindral Laidoneri kohta. Juhatuse liikmed on korduvalt esinenud televisioonis, raadios, loengutel. Varahoidja on osa võtnud kahest väikemuuseumide koolitusseminarist.
Peale liikmemaksude ja pr Eda Sarapuu 4000-kroonise annetuse on kasutatud eelmise aasta kassajääki ning kokkuhoidlikult tegutsedes tuldud toime, tänu siiski ka sõpradele ja koostööpartnereile. Kõik juhatuse liikmed täidavad endale võetud kohustusi põhitöö kõrvalt ühiskondlikel alustel ilma töötasuta, väga üksmeelse ja sõbraliku meeskonnana.

Elle Lees
juhatuse liige


tagasi lehekülje algusesse



MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi 2002. aasta tegevuse ülevaade

Möödunud aastal viisime läbi 8 tähtpäevalist avalikku üritust, millest mõned on juba muutunud traditsioonilisteks, nagu mälestustalitused Metsakalmistul president Pätsi surma- ja sünniaastapäeval ning Kloostrimetsa talu mälestuspäeval. See on ka loomulik, kuna meie ühing kannab Eesti Vabariigi esimese presidendi nime. Kindlaks koostööpartneriks on meile saanud Eesti Apostelliku Õigeusu Issanda Muutmise peakiriku ülempreester Emmanuel Kirs, kes on alati pidanud hingepalve Konstantin Pätsi haual. Suureks toeks on meestelaulu seltsi Tallinna meeskoor ja välisministeeriumi protokolliosakond. 23. veebruar kuulub riiklike ürituste kalendrisse ja president Pätsi kõrval mälestatakse sel päeval ka tema võitluskaaslasi Konstantin Konikut Metsakalmistul ning Jüri Vilmsi Pilistveres. Tahame muuta traditsiooniliseks Jaan Poska mälestamise tema perekonna kalmul Tallinnas nii Tartu rahu päeval kui Jaan Poska surma- ja sünniaastapäeval.
2002. aastal möödus mitme riigivanema surmast 60 aastat. Kaarel Eenpalu surma-aastapäev langes kokku kodutütarde organisatsiooni 70. aastapäevaga, mille tähistamisest võtsime osa Tallinnas Õpetajate Majas kodutütarde peavanema Anne Eenpalu kutsel.
Ado Birgi 60. surma-aastapäeva tähistasime Tartu rahu päeval tema endisele kodumajale paigutatud mälestusplaadi juures Nõmmel Kirde tn 14 vastavalt EAÕ kiriku kombestikule.
Riigivanemate Jüri Jaaksoni, Ants Piibu ja Juhan Kuke 60. surma-aastapäeva pidulikuks tähistamiseks puudusid kahjuks tingimused, see-eest toimus ettekandekoosolek Pagari tänaval siseministeeriumi imeilusas sinises saalis endise põllutööministri ja president Pätsi kaasvõitleja Jaan Hünersoni 120. sünniaastapäeval. Küllo Arjaka loengut täiendasid isiklike mälestustega meie ühingu liikmed Elvi Pirk ja Lea Palvadre.
Aprillis tähistasime pidulikult Vabadussõja risti kavaleri kapten August Sarapuu 110. sünniaastapäeva Tartus Pauluse kalmistul koos A. Sarapuu tütre Eda Sarapuuga, kes on ka meie ühingu liige. Möödunud aasta tähtsündmuseks võib pidada riigivanem Jaan Teemanti 130. sünniaastapäeva tähistamist septembri lõpus. Koos Saue vallavalitsuse ja ÜS Rotalia vilistlastega pidasime endise Veskimöldre talu mälestuskivi juures austamiskoosoleku. Järgnes väljasõit Raplamaale Hageri kalmistule koos riigivanema sugulastega. Külastati ka Jaan Teemanti sünnitalu, mille uus omanik on tänaseks taastanud peaaegu selle endises suuruses.
Hageri kirikukoguduse hooldekodu ruumes peeti konverents ja avati fotonäitus meie ühingu kogude põhjal. Üritus lõppes ekskursiooniga ja lõunasöögiga samas hoones. Täname kaastöö eest talupidaja Priidu Rõõmust ja Hageri kiriku pastorit.
Juulis käisime ekskursioonil Toila Orul, giidiks oli endine Toila keskkooli direktor, kes tutvustas üksikasjalikult presidendi suveresidentsi saatust. President Pätsi perekonna küüditamise aastapäeval viidi Metsakalmistul läbi traditsiooniline mälestustalitus, millel oli rohkesti osavõtjaid, ja jalutuskäik botaanikaia rosaariumis, kus sel ajal õitseb alati ka teeroos “Staatspräsident Päts”. 25. augustil võttis meie ühingu juhatus osa Aleksander ja Marta Warma urnide riiklikust ümbermatmise talitusest Metsakalmistul ning vastuvõtust välisministeeriumis, kus mälestuskõnega esines ka Rootsi suursaadik.
Aasta lõpus tutvusime Kadriorus presidendi administratiivhoonega. Pärast seda toimus kohtumiskoosolek vabariigi presidendi Arnold Rüütliga. See kohtumine pani tugeva aluse meie järgnevale koostööle presidendi kantseleiga. Põhiliselt arutasime meie ühingu rahastamise võimalusi ja riigivanemate muuseumile koha taotlemist kultuuriministeeriumilt Weizenbergi 26 asuvas majas. President Rüütel on meie ühingu liige.
Hingede päeval süütasime küünlad Metsakalmistul Konstantin Pätsi, Otto Tiefi, Aleksander Warma ja Alfons Rebase haudadel.
Rahaliselt toetas meid kultuuriministeerium 4000 krooniga, prokuratuur 1675 krooniga, Eda Sarapuu 10 000 krooniga, Ly Heribertson 500 SEKiga ning mitmed eraannetajad väiksemate summadega. Koos Maarjamäe lossis asuva riigivanemate toa külastajatega võttis meie üritustest osa ligi 8000 inimest. Tagasi vaadates võib öelda, et aasta läks korda – saime uusi sõpru ja liitlasi, teadvustasime oma ühingu olemasolu meedia kaudu nii eesti rahvale kui tema juhtidele.

Elle Lees
juhatuse liige


tagasi lehekülje algusesse