Avaleht

Uudised


Ajalugu

Artiklid

Deklaratsioon

Ettekanded

Kalendaarium

Liikmete nimekiri

Lingid

Näitused

Pildialbum

Projektid

Põhikiri

Tegevusaruanded

Trükised



Loendur:
        

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi põhikiri

Mittetulundusühingu Konstantin Pätsi Muuseum põhikiri võeti vastu Tallinnas 1. detsembril 1995.
Põhikirja on parandatud ja täiendatud üldkoosoleku otsusega 17. jaanuaril 1998, 21. mail 2006 ja 2. aprillil 2016.

1. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühing Konstantin Pätsi Muuseum (edaspidi Ühing) on vabatahtlikult ühinenud füüsiliste ja juriidiliste isikute iseseisev eraõiguslik juriidiline organisatsioon.
1.2. Asukoht ja postiaadress: Eesti Vabariik, Tallinn.
1.3. Oma tegevuses juhindub Ühing Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ja käesolevast põhikirjast ning arvestab Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu (ICOM) kutse-eetika koodeksit.
1.4. Ühing on asutatud 1.12.1995.

2. ÜHINGU EESMÄRGID
2.1. Ühing tegutseb avalikes huvides, ei taotle kasumit, kasutab tulu üksnes põhikirjaliste eemärkide saavutamiseks.
2.2. Ühing jätkab ning laiendab 1990. aastal Eesti Muinsuskaitse Seltsi Kloostrimetsa klubi asutatud ja Tallinna Botaanikaaia juures tegutsenud Konstantin Pätsi memoriaaltoa tegevust.
2.3. Ühing kogub, säilitab, uurib, eksponeerib ja populariseerib Eesti Vabariigi riigivanemate, president Konstantin Pätsi, teiste Eesti Vabariigi presidentide ja riigimeeste elu ning tööd käsitlevaid materjale teaduslikel, hariduslikel ja kultuurilistel eesmärkidel.

3. ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE, VÄLJAASTUMISE NING VÄLJAARVAMISE TINGIMUSED JA KORD
3.1. Ühingul on liikmed ja auliikmed.
3.2. Ühingu liikmeks võib saada iga isik, kes soovib arendada Ühingu põhikirjalist tegevust, esitades kirjalikult Ühingu juhatusele vormikohase avalduse, milles kohustub täitma Ühingu põhikirja, ja tasudes Ühingu üldkoosoleku poolt kinnitatud sisseastumismaksu.
3.3. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek Ühingu juhatuse ettepanekul.
3.4. Ühingu liige saab juhatusele esitatud kirjaliku avalduse alusel Ühingust välja astuda; juhatus kustutab selle alusel ta Ühingu liikmete nimekirjast.
3.5. Ühingu liikme võib Ühingust välja arvata, kui:
3.5.1. Ühingu liige ei ole kolme aasta jooksul tasunud liikmemaksu;
3.6. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab Ühingu juhatuse koosolek, teatades sellest väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt kaks nädalat enne koosoleku toimumist. Väljaarvataval on õigus osaleda väljaarvamise arutelul juhatuse koosolekul. Liige on välja arvatud, kui selle poolt on üle poole juhatuse liikmetest.
3.7. Väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise otsuse ülevaatamist väljaarvamisele järgneval Ühingu üldkoosolekul.
3.8.Ühingu liikmete arvestust peab juhatus.

4. LIIKME ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
4.1. Ühingu liikmel on õigus:
4.1.1. osaleda ühe häälega Ühingu üldkoosolekul;
4.1.2. olla valitud Ühingu juhatuse või revisjonikomisjoni koosseisu;
4.1.3. osaleda Ühingu tegevuses, saada juhatuselt teavet ja teha ettepanekuid Ühingu töökorralduse kohta;
4.1.4. lahkuda liikmeskonnast.
4.2. Ühingu liikmel on kohustus:
4.2.1. järgida Ühingu tegevuses osalemisel põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid;
4.2.2. tasuda üldkoosolekul otsustatud tähtajaks ja määras Ühingu liikmemaks;
4.2.3. teatada Ühingu juhatusele oma telefoninumber, aadress, isikukood, e-posti aadress; uuendada andmed kahe kuu jooksul alates nende muutumisest;
4.2.4. tasuda Ühingu liikmemaks majandusaasta eest ka siis, kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel.

5. AULIIKME VALIMINE JA AUMÄRGI ANDMISE OTSUSTAMINE
5.1. Auliige valitakse üldkoosolekul isikute hulgast, kes on aktiivselt kaasa aidanud Ühingu eesmärkide täitmisele ja kellel on Ühingu arengus ning tegevuses oluline koht ja tähendus. Auliige ei saa Ühingu liikme õigusi ega kohustusi, välja arvatud õigus osaleda üldkoosolekul hääleõiguseta.
5.2. Aumärk väljendab Ühingu austust, tunnustust ja tänu. Aumärk antakse Ühingu aktiivsele liikmele või eriliste teenete eest isikule, kes on Ühingu arengule kaasa aidanud. Aumärki ei anta juhatuse liikmele.
5.3. Ühingu auliige on liikmemaksu kohustusest vaba.

6. ÜLDKOOSOLEK
6.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on Ühingu liikmete üldkoosolek, mis peab toimuma vähemalt üks kord aastas ja sellel võivad osaleda kõik ühingu liikmed.
6.2. Ühingu üldkoosoleku pädevuses on:
6.2.1. põhikirja muutmine;
6.2.2. eesmärgi muutmine;
6.2.3. juhatuse valimine, kes enda hulgast valib esimehe;
6.2.4. liikme- ja sisseastumismaksu suuruse ning tasumise korra kehtestamine, kui selle poolt on 2/3 Ühingu liikmetest; 6.2.5. juhatuse liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Ühingu esindaja määramine;
6.2.6. Ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ning asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
6.2.7. majandusaasta aruande kinnitamine;
6.2.8. revisjonikomisjoni valimine;
6.2.9. revisjonikomisjoni arvamuse kinnitamine;
6.2.10. Ühingu jagunemise, ühinemise ja lõpetamise otsustamine;
6.2.11. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
6.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:
6.3.1. põhikirjas või seaduses ettenähtud juhtudel,
6.3.2. kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühingu liikmetest;
6.3.3. muudel juhtudel, kui seda nõuavad Ühingu huvid.
6.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt neliteist päeva.
Üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord.
6.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osaleb või on esindatud üle poole Ühingu liikmetest. Kvoorumi puudumisel kutsutakse sama päevakorraga kokku uus koosolek, mille otsustusvõime ei sõltu enam kokkutulnute arvust. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega avalikul hääletamisel, kui osavõtjad ei nõua salajast hääletamist. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab koosoleku juhataja hääl.
6.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud Ühingu liikmetest või nende volitatud esindajatest, kui Ühingu põhikiri või seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet. Esindajaks saab volitada ainult Ühingu liiget.
6.7. Ühingu põhikirja muutmiseks on vajalik üldkoosoleku 2/3 häälteenamus ja eesmärgi muutmiseks on vajalik Ühingu kõigi liikmete nõusolek.

7. JUHATUS
7.1. Ühingut juhib ja esindab vähemalt kolmeliikmeline kolmeks aastaks valitud juhatus.
7.2. Juhatuse igal liikmel on õigus esindada Ühingut kõigis õigustoimingutes.
7.3. Ühingu nimel teostatava suurema kui 50 000-eurose tehingu sooritamiseks on vajalik vähemalt kahe juhatuse liikme allkiri.
7.4. Juhatuse otsuse langetamiseks on vajalik juhatuse liikmete lihthäälteenamus. Võrdsete häälte puhul otsustab koosoleku juhataja hääl. Juhatus võib otsuse vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kirjalikult kõik juhatuse liikmed.
7.5. Juhatuse koosolekud toimuvad mitte harvem kui kord kvartalis.

8. ÜHINGU REVIDEERIMINE
8.1. Ühingu kontrollorganiks on vähemalt kolmeliikmeline kolmeks aastaks valitud revisjonikomisjon.
8.2. Revisjonikomisjon kontrollib Ühingu raha kasutamist, vara ning dokumentatsiooni vähemalt üks kord aastas.
8.3. Revisjonikomisjon koostab revisjoni tulemuste kohta arvamuse ja esitab selle üldkoosolekule.
8.4. Revisjonikomisjonil on õigus nõuda juhatuselt üldkoosoleku erakorralist kokkukutsumist. Erakorraline üldkoosolek peab toimuma mitte varem kui kaks nädalat ja mitte hiljem kui neli nädalat arvates vastava nõudmise saamisest.

9. ÜHINGU VARA
9.1. Ühingu vara moodustub:
9.1.1. liikmemaksudest;
9.1.2. Ühingu kogudest (museaalid, raamatukogu, arhiiv);
9.1.3. sihtotstarbelistest eraldistest;
9.1.4. kodu- ja välismaa füüsiliste ja juriidiliste isikute rahalistest ja varalistest annetustest;
9.1.5. üritustest saadud tulust;
9.1.6. muust seaduslikust tulust, mis on vajalik põhikirjalise tegevuse arendamiseks.
9.2. Ühingu kogu(de) võõrandamise otsustab üldkoosolek.

10. ÜHINGU ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, LIKVIDEERIMINE
10.1. Ühingu ühinemine, jagunemine ja likvideerimine toimub seaduses sätestatud korras.
10.2. Ühingu likvideerijaks on üldkoosoleku poolt määratud likvideerimiskomisjon.
10.3. Ühingu likvideerimisel antakse Ühingu kogu(d) koos arvestusdokumentatsiooniga üle teisele Ühingule või riigile. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara üldkoosoleku otsusega määratud õigustatud isikute vahel.