Avaleht

Uudised


Ajalugu

Artiklid

Deklaratsioon

Ettekanded

Kalendaarium

Liikmete nimekiri

Lingid

Näitused

Pildialbum

Projektid

Põhikiri

Tegevusaruanded

Trükised



Loendur:
        

UUDISED (kronoloogilises järjekorras, aastate kaupa)

http://www.youtube.com/user/kpaetsimuuseum
MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi Youtube'i kanal
Jaan Kolberg, Studio Navona.


2018

28. mail möödub 130 aastat riigivanem Kaarel Eenpalu sünnist. Kell 14 leiab aset mälestustalitus Metsakalmistul riigivanemate kenotaafi juures, seejärel sõidetakse eribussiga Arukülla. Anne Eenpalu tutvustab Hellema talu ja Aruküla mõisakoolis toimub kell 16 kontsertaktus.

21. mail tähistati Konstantinipäeva, korrastati ja kaunistati Metsakalmistul Konstantin Türnpu, Konstantin Koniku ja Konstantin Pätsi hauaplatsid.

19. mail leidis Konstantin Pätsi muuseumi ja Hüüru külaseltsi koostöös aset muuseumiöö Hüüru mõisas. Esinesid Eesti Raudtee kultuuriseltsi laulu- ja pasunakoor ning muusikaduo Puutöö, vaadati filme, näitusi ja kuulati muuseumilugusid.

26. aprillil esitleti Viljandis Sakala kultuurikeskuses Jaan Kolbergi filmi „Kenotaaf“. Samas toimus Tuhalaane külaseltsi ja Konstantin Pätsi muuseumi esindajate kohtumine Viljandi valla abivallavanema pr Ene Saarega, arutati riigivanem Ants Piibu mälestuse jäädvustamist ja koostööd vallaga.

1. märts "FILM KENOTAAFIST ÜHEKSALE RIIGIVANEMALE"
Tallinna Artise kino väikses saalis leidis neljapäeval, 1. märtsil 2018 algusega kl 18 aset Jaan Kolbergi dokumentaalfilmi "Kenotaaf" esilinastus. Film jutustab mälestusmärgi saamislugu üheksale riigivanemale, kel pole teadaolevat hauda. Jaan Kolberg on viie aasta kestel filminud kõiki olulisi tegevusi seoses kenotaafi kavandamise, loomise ja pühitsemisega.
Mälestusmärk on rajatud 2013. aasta kavandivõistluse võidutöö (KUU Arhitektid) järgi, mis kujutab endast pikka keskelt murdunud lainet. Töö autorid on Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann. Kenotaaf valmistati ja paigaldati Risto Tali (Eesti Kunstiakadeemia) ja Rait Siska ning Ivo Tšetõrkini teostuses (MTÜ Porta Longi Montis). Ettevõtmise algatas ja korraldas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum selle tegevjuhi Elle Leesi eestvedamisel, Riigikantselei ja paljude annetajate toel.
Kenotaaf pühitseti Tallinna Metsakalmistul president Konstantin Pätsi rahula kõrval 28.novembril 2017. Avatalitusel kõneles Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Kohal olid mitme riigivanema järeltulijad nii kodumaalt kui ka Rootsist, Hollandist, Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast.

25. veebruaril 100 aastat Ajutise Valitsuse esimesest istungist, mida meenutatakse Tallinna Reaalkoolis.

24. veebruaril kell 7.33 lipu heiskamine Toompeal, pärgade asetamine Vabaduse väljakul. Kell11 kaitseväe paraad samas, manifesti lugemine Paide keskväljakul ja jumalateenistus Paide kirikus, õhtul presidendi vastuvõtt Tartus ERMis.

23. veebruaril president Konstantin Pätsi 144. sünniaastapäeva tähistamine sünnikohas Tahkurannas ja kodumaja juures Pärnus. Raekülas esitletakse Ago Pajuri ja Toomas Karjahärmi monograafiat Konstantin Pätsist, mälestustalitus Alevi kalmistul Vabadussõja monumendi juures, avatakse mälestusmärk Päästekomiteele, manifesti loeb Matti Päts.

22. veebruaril toimub riiklik talitus EV 100. juubeli puhul Metsakalmistul, kus asetatakse pärjad kõigile riigivanematele, president Lennart Merile ja Konstantin Konikule, austatakse riigijuhte ka üle Eesti kõigis riigivanemate sünnikohtades. President osaleb Viljandi linnas ja vallas toimuvatel talitustel.

12. veebruaril kindral Johan Laidoneri sünniaastapäeva tähistamisel Viimsis on peakõneleja Siim Kallas teemal „Milline võiks olla Eesti Vabariigi teine aastasada?“.

2. veebruaril korraldas Välisministeerium Tartu rahu mälestustalituse Vabaduse väljakul. Tallinna linnavalitsus, Jaan Poska Mälestusfond ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum asetasid kimbud-küünlad Jaan Poska, Julius Seljamaa ja Otto Strandmani hauale. Nõmme Rahu kiriku pidulikul talitusel võtsid sõna peaaegu kõik Nõmme linnaosavanemad. Informatsiooni päevakavast meedias ei levitatud.

27. jaanuaril leidis Tallinnas Rahvusraamatukogus aset Peeter Luksepa rahvusvaheline mälestuskonverents. Käsitleti esmaspäevameeleavaldusi Rootsis Baltimaade iseseisvuse taastamise nimel, millest on õppust võtnud tänapäeva Ukraina, Moldova ja Gruusia vabaduse ning demokraatia eest võitlevad liikumised.

25. jaanuaril esitlesid Mustamäel Vilde tee raamatukogus Tõnu Aru ja Eve Ester oma filme, nende seas ka „Konstantinipäeva“ ja „Toilat“, mis on seotud president Pätsiga.

20. jaanuaril tutvustati ETV saates „Aktuaalne kaamera“ Hüüru mõisa ja seal paiknevat MTÜ-d Konstantin Pätsi Muuseum.

18. jaanuaril president Pätsi mälestustalitusel Metsakalmistul pidas tähtpäevakõne Trivimi Velliste, kes nimetas Konstantin Pätsi 20. sajandi eesti suurimaks märtriks.

16. jaanuaril korraldas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik Tallinnas konverentsi „Eesti märter piiskop Platon“, mis oli pühendatud 100 aasta möödumisele esimese eesti soost apostlik-õigeusu piiskopi Platoni ametisse pühitsemisest ja 99 aasta möödumisest tema märtrisurmast. Ettekanded olid metropoliit Stefanoselt, Mart Laarilt, Anu Raudsepalt, preester Andrei Sõtšovilt ja ülempreester Aivar Sarapikult.


2017

6. detsembril, Soome Vabariigi 100. juubeli puhul toimub pidulik vastuvõtt Toompeal Soome suursaatkonnas, kuhu on kutsutud ka Konstantin Pätsi muuseumi esindajad.

28. novembril, Maapäeva 100 aasta juubelil, avatakse koos Vabariigi Presidendi, Riigikogu ja valitsuse esindajatega Tallinna Metsakalmistul kuulsuste künkal kenotaaf üheksale teadmata hauas puhkavale riigivanemale. Osa võtavad riigivanemate perekonnaliikmed USAst, Kanadast, Hollandist, Rootsist ja Eestist.

16. novembril, taassünnipäeval, esitleti Rahvusraamatukogus Konstantin Pätsi muuseumi auliikme, president Arnold Rüütli elulooraamatut.
16. novembril toimus Kadriorus Poska Majas „Jaan Tõnissoni koodi“ seeria avaüritus, mis oli pühendatud lähenevale riigivanema 150. sünniaastapäevale. „Koodi“ murdsid lahti Krista Aru, Aimar Altosaar ja Andres Herkel.

1. oktoobril tähistati koos Tuhalaane külaseltsiga Ants Piibu 75. surma-aastapäeva. Asetati pärjad riigimehe vanemate hauale, leidis aset seminar ja tagasihoidlik näitus, otsustati koostöös rajada Ants Piibu mälestustuba Tuhalaane keskuses.

22. septembril maeti Aleksander Varma ja tema abikaasa urnid ümber Tallinna Metsakalmistu kuulsuste künkale.

3. septembril avati Jaan Tõnissonile tema sünnikohas Mursi talus Viljandi vallas mälestusmärk.

8. veebruaril arutleti ETV stuudios saates „Suud puhtaks“ president Konstantin Pätsile kavandatava mälestusmärgi üle. Tulemuseks oli pooldajate ülekaal vastaste üle.

27. jaanuaril 2017 tähistati Hüüru mõisas riigivanem Kaarel Eenpalu 75. surma-aastapäeva piduliku ettekandekoosolekuga, millest võttis aukülalisena osa ka riigivanema tütretütar Anne Eenpalu.

17.01.2017
Annetusi Konstantin Pätsi mälestusmärgi fondiarvele on kogunenud üle 10 000 euro.
Annetada saab,
helistades numbril 900 1918 – annetad 5 eurot
helistades numbril 900 1920 – annetad 25 eurot
Vaata ka: auasi.ee

03.01.2017
Postimehe otseülekande salvestus Tallinna Õpetajate Majast 3.01.2017 arutelult „Missugust Konstantin Pätsi mälestusmärki me Tallinna soovime?“
http://www.postimees.ee/3966237/uelekanne-arutelult-milline-maelestusmaerk-puestitada-paetsile


2016

Lauri Vahtre - Eesti riigi hävitasid kommunism ja stalinism, mitte Konstantin Päts
http://uudised.err.ee

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum on alustanud korjandust Konstantin Pätsi mälestusrahastu jaoks ja palub toetused üle kanda SEB panga kontole: EE101010031568127222 märkega "Konstantin Pätsi mälestusmärk".

22. märtsil 2016 esitles Eesti Post August Rei eripostmarki Toompea lossi Valges saalis ja toimus väljasõit Järvamaale Türi valda seoses August Rei 130. sünniaastapäevaga. A. Rei sünnipaigas Kurla külas peeti pidulik talitus ja Kabala rahvamajas mälestusõhtu, millest võtsid osa Riigikogu esimees, August Rei perekonnaliikmed Rootsist ja sugulased Eestist, samuti Järva maakonna ja Türi valla juhid, organisatsioonide esindajad ja külalised nii pealinnast kui ümbruskonnast.

24. jaanuaril 2016 avati Kadriorus Jaan Poska mälestusmärk.

23. jaanuaril 2016 tähistati Jaan Poska 150. sünniaastapäeva Jõgevamaal: leidis aset mälestustalitus Jaan Poska sünnipaigas Laiuseväljal, asetati lilli ja küünlaid J. Poska vanemate ja perekonnaliikmete hauale, toimus kohaliku harrastusteatri etendus ja Kuremaa lossis esitleti filmi Jaan Poska elust. Jõgeva maavalitsuse ja kohalike kultuurijuhtide korraldatud päeva toetasid Tallinna Linnavalitsus, SA Jaan Poska Mälestusfond ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum.

18. jaanuaril 2016 president Pätsi 60. surma-aastapäeval andsid seitsme organisatsiooni – Eesti Muinsuskaitse Seltsi, MTÜ Konstantin Pätsi Muusemi, MTÜ Jaan Tõnissoni Seltsi, Kindral Laidoneri Seltsi, SA Jaan Poska Fondi, Eesti Lipu Seltsi ja korp! Fraternitas Estica esindajad Riigikogu juhatusele üle pöördumise ettepanekuga rajada riigi 100. sünnipäevaks Toompeale Kuberneri aeda mälestusmärk Konstantin Pätsile. Pöördumises rõhutatakse: Konstantin Pätsi teened Eesti Vabariigi rajamisel Päästekomitee esimehena ja esimese valitsusjuhina Vabadussõja ajal kaaluvad üles mis tahes vaieldavused hiljem.


2015

5. detsembril 2015 tähistatakse MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum 20. aastapäeva aktusega Konstantin Pätsi Vabaõhukoolis.

30. novembril 2015 peeti Otto Strandmani haual Siselinna Kaarli kalmistul mälestustalitus koos riigisekretariaadi ja välisministeeriumi esindajatega.

29. novembril 2015 tähistati Kadrina vallas Vandu külas ja Kadrina raamatukogus koos Kadrina vallavalitsuse ja Otto Strandmani sugulastega Otto Strandmani 140. sünniaastapäeva.

19. novembril 2015 korraldasid MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja MTÜ Jaan Tõnissoni Selts ühiselt ajalookonverentsi „Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson – Eesti riigi ehitajad“ Teaduste Akadeemia majas Kohtu tn 6.

21. oktoobril 2015 tähistati president Konstantin Pätsi ümbermatmise 25. aastapäeva piduliku mälestustalitusega Metsakalmistul. Tähtpäevakõne pidas Riigikogu esimees Eiki Nestor.

29. septembril 2015 peeti Koerus ja Päinurmes ajaloopäeva „Vaali Vabariik 110“.

22. septembril 2015 tähistati vastupanupäeva mälestustalitusega Otto Tiefi haual Metsakalmistul. Paide Püha Risti kirikus peeti riigivanemate piiskoplik mälestusjumalateenistus.

27. augustil 2015 taasavati restaureeritud Konstantin Pätsi nimeline Vabaõhukool Pirita Kosel.

3. juulil 2015 avati Tartus Raadi kalmistul perekond Tõnissoni hauaplatsil mälestuskivi Jaan Tõnissonile. EÜSi majas leidis aset ajalooteemaline seminar.

22. juunil 2015 esitleti Viinistu kunstimuuseumis Aleksander Varma 125. sünniaastapäevale pühendatud eripostmarki. Tähtpäevakõne pidas Urmas Reinsalu, Aleksander Varma elust rääkis Reet Naber.

21. mail 2015 Konstantini päeval kaunistati lillede ja küünaldega Konstantin Pätsi, Konstantin Koniku ja Konstantin Türnpu hauad Metsakalmistul.

18. aprillil 2015 tähistati koos Väike-Maarja muuseumiga Juhan Kuke 130. sünniaastapäeva Käru külas ja Väike-Maarja rahvamajas.

13. aprillil 2015 peeti mälestustalitus Juhan Kuke 130. sünniaastapäeva puhul Hiiu Rahu kalmistul perekond Kuke rahulas. Kohal olid ka Juhan Kuke sugulased.

5. märtsil 2015 tähistati Pärnus koos Eesti Sõjahaudade Liidu ja Kaitseliidu Pärnumaa Maleva esindajatega Peeter Pätsi 135. sünniaastapäeva. Lühikesele mälestushetkele perekond Pätsi lipuehtes endise kodumaja ees Riia mnt 273 järgnes pärgade asetamine Peeter Pätsi hauale Pärnu Metsakalmistul ja ettekandekoosolek Vana-Raeküla koolimajas.

19. veebruaril 2015 esitleti MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja kirjastuse Aade väljaandena koguteos „Juhan Kukk – iseseisvusmõtte sõnastaja. Artikleid ja mälestusi“ (400 lk). Raamat on müügil Rahva Raamatu ja Apollo kauplustes.

2. veebruaril 2015 Tartu rahu 95. aastapäevale pühendatud mälestustalitus Jaan Poska haual Siselinna Nevski kalmistul viidi läbi Tallinna Linnavalitsuse, SA Jaan Poska Mälestusfondi, MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja Eesti Apostelliku Õigeusu Kiriku ühisettevõtmisena. Talitusest osavõtjaid ja Jaan Poska järglasi võttis vastu külalislahke Poska Maja.

16. jaanuaril 2015 tähistati Viljandimaal ja Tallinnas riigivanema ja kauaaegse Eesti Panga presidendi Jüri Jaaksoni 145. sünniaastapäeva. Eesti Panga Muuseumi ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esindajad koos Viljandi valla juhtidega asetasid küünlad ja lillekimbud Saarepeedi mälestusmärgi juurde. Samal õhtupoolikul korraldas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum avaliku talituse Jüri Jaaksoni Poska tänava maja juures koos lipuvalve ja pärja asetamisega.

13. jaanuaril 2015 esitleti korp! Rotalia Tallinna konvendis Jüri Uluotsale pühendatud eripostmarki Eesti Posti riigipeade sarjast.

10. jaanuaril 2015 leidis Tartus korp! Rotalia konvendihoones aset konverents „Üliõpilasest peaministriks“, mis oli pühendatud Jüri Uluotsa 125. sünniaastapäevale ja 70. surma-aastapäevale.


2014

6. septembriks korrastati Siselinna Nevski kalmistul Nikolai Pätsi perekonna haud MTÜ liikme Peeter Talvari poolt.

20. augustil kaunistati lilledega president K. Pätsi ja president L. Meri büstid presidendikantselei roosiaias ning mõtiskleti sõnavõttudes mõlema riigimehe elusaatuse üle.

30. juulil tähistati 25. korda Kloostrimetsa talu mälestuspäeva. Ligi sada inimest võttis osa mälestustalitusest Metsakalmistul perekond Pätsi rahulas ja kuulas Tõstamaa ansambli ALIBI kontserti Kloostrimetsa talu õuel.

3. juulil 2014 kl 15 peetakse Tartus Anna Haava 7 mõttetalgud ühistegevuse teemal. Korraldaja MTÜ Jaan Tõnissoni Selts.

1. juulil 2014 kl 16–18 toimuvad MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi algatusel koristustalgud Metsakalmistul president Pätsi rahulas.

10. juunil avati Pärnus pärast suuremaid ehitustöid hotell-restoran Kurgo Villa. Enne sõda kandis see nime Villa Salme, kus armastas puhkuse ajal peatuda riigivanem Konstantin Päts. Vt Maalehe blogija Urmas Saard

2. veebruarist kuni 2. märtsini 2014 kestnud Pärnu Uue Kunsti Muuseumi esimesel näitusel sarjast “Eesti Vabariik 100” eksponeeriti väljapaistval kohal Aleksander Kulkoffi maali "President Konstantin Päts" (1938), mida on viimase kümne aasta jooksul näidatud ainult kaks korda – Tallinnas ja Narvas. Vähetuntud maal leiti Tallinna kesklinnast ühe vana puumaja lammutamise käigus, võeti kultuurimälestisena kaitse alla ja restaureeriti. Maalil on kujutatud president Päts peaaegu elusuuruselt Kadrioru lossi interjööri taustal. Maal kuulub MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumile.

12. märtsil kell 14–17 korraldab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum Maarjamäe lossis Ajaloomuuseumi väikeses kaminasaalis mõttevahetuse teemal “12. märts 1934 – mis see oli?”.
Esinevad ajaloolased Kristjan Valgur, Peeter Kaasik ja Heino Arumäe. Arutelu juhatab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste.



25. veebruaril 2014 korraldasid Paide Linnavalitsus ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ajalookonverentsi “Konstantin Päts ja Järvamaa” seoses president Pätsi 140. sünniaastapäevaga. Konverents toimus Paide raekoja hoones, mille allkorrusel Konstantin Päts juhatas 1917. a juulis Järva maavalitsuse asutamiskoosolekut. Konverentsi juhatas MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi juhatuse esimees Trivimi Velliste. Päevakorras olid järgmised ettekanded:
Konstantin Pätsi teekond läbi Järvamaa. – Henn Sokk
Konstantin Pätsi mälestuse jäädvustamine. – Elle Lees
Meenutades paidelasena Konstantin Pätsi. – Alo Aasma
Kohaliku omavalitsuse koht riigikorralduses Pätsi ajal ja praegu. – Kristjan Kõljalg
Konverentsi esinejad said tänutäheks värskelt ilmunud raamatu “Konstantin Päts ja Järvamaa”, mille autoriks on Henn Sokk.



12. detsembril 2013. a sõlmiti koostööleping MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi ja Eesti Mündiäri OÜ vahel eesmärgiga toetada Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi mäletusmärgi rajamist pealinna. Lepingu alusel kantakse iga müüdud Konstantin Pätsi medali eest 10% presidendi mälestusrahastu fondi arvele. Ajaloolise sarja “Eesti tuntud inimesed” esimest kullatud Konstantin Pätsi meenemedalit saab tellida tel 688 6091 iga päev k 9–19. Lisainfo www.myndiari.ee


VABARIIGI PRESIDENDI MÄLESTUSEKS

President Konstantin Pätsi 58. surma-aastapäeva puhul leiab laupäeval 18. jaanuaril 2014 algusega kell 11 Metsakalmistul aset mälestustalitus. Hingepalve loeb EAÕK ülempreester Aleksander Sarapik, sõna võtab MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi esimees Trivimi Velliste. Pätside perekonna rahulas süüdatakse mälestusküünlad.

Algusega kell 13 peetakse Okupatsioonide Muuseumis (Toompea 8) ajalootund koos videofilmiga "Presidendi kett"(27 min.). Kohal on nii filmi loojad kui tootjad, kohtutakse käsikirja autori Peep Pillaku ja OÜ Miniplast esindaja Meelis Pääboga. Ajalootund on esimene projekti "Õpime ajaloost" raames, mida toetab KÜSK.

Korraldajad: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum ja Eesti Muinsuskaitse Selts

Lähem teave: Elle Lees tel.53409536



KONSTANTIN PÄTSI MÄLESTUSRAHASTU

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum kuulutab välja korjanduse ausamba rajamiseks riigi esimesele valitsusjuhile ja esimesele presidendile KONSTANTIN PÄTSILE

Ausammas rajatakse riigi pealinna. Korjanduse teel sündivat mälestusrahastut kasutatakse esimeses järjekorras ausamba ideekavandi saamiseks ning seejärel mälestusmärgi lõplikuks püstitamiseks hiljemalt 24. veebruariks 2018, Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks

Palume toetused üle kanda: MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum, SEB pank a/a nr 10022043616005, IBAN: EE871010022043616005, märkega „presidendi ausammas“

MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum,
Viljandi, 22. september 2012